Riigieelarve: Ansip jonnib ja eksitab üldsust

 Eelmisel nädalal Riigikogu infotunnis avaldasin muret riigieelarve täitumise pärast. Autokütuse, elektri, kütte kõrged aktsiisid on tõstnud kaupade, eriti toiduainete ja teenuste hindu. Valitsus lootis, et kallim kaup toob eelarvesse rohkem maksuraha. Tegelikult on kõvasti kallinenud ostukorv hoopis käivet vähendanud ja eelarve on alalaekunud. Kaup läks kallimaks ja inimesed ostavad vähem.

Aasta esimese kahe kuuga käibemaksu plaanitust kümnendiku ehk 800 miljoni võrra vähem laekumine on tõsine ohumärk. Peegeldab ju käibemaksu laekumine otseselt majanduse ja tarbimise käekäiku.  

Miks tehti valearvestus? 

Juba läinud aastal jäi käibemaksu laekumisest riigil 700 miljonit krooni saamata. Sellele vaatamata planeeris valitsusliit 2008. aasta käibemaksu kasvuks koguni 13% ehk 4 miljardit krooni. Ka alkoholiaktsiisi laekus veebruaris oodatust tunduvalt vähem – vaid 4,1% aastamahust. Samuti alanesid sigarettidelt saadava aktsiisi summad.

Miks tehti selline valearvestus? Juba eelarve tegemisel hoiatasime valitsust majanduskasvu vähenemisest. Sama tegi Eesti Pank, pakkudes majanduskasvuks 4,3 protsenti, ja Danske Bank 4,5 protsendiga. Valitsus ehitas aga eelarve jonnakalt üles Rahandusministeeriumi augustikuisele 7,3-protsendisele majanduskasvule, eirates isegi Eesti Panga prognoosi. See kõik oli vaid kolm kuud tagasi. Kui naftabarreli hind oli suvest saadik tõusul ja on kasvanud maailmas tänaseks aegade kõrgeimaks, siis miks pidi valitsus sellele veel aktsiisi lisama? Euronõuded laseks meil veel paar aastat viivitada. Kõike seda ka peaministrilt küsisin.  

Negatiivne lisaeelarve – riigi hädapidur 

Peaminister vastas järgmiselt: „Aitäh! Mina muidugi rõõmustaksin väga, kui teie esitatud väide, et aktsiiside tõstmine on oluliselt vähendanud teatud aktsiisikaupade tarbimist, vastaks tõele. Mul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui alkoholipruukimine oleks kohe järsult vähenenud või et inimesed ei kisuks suitsu enam nii nagu mullu. Paraku, nii tubakaaktsiisi kui ka alkoholiaktsiisi laekumine kõneleb sellest, et suitsetatakse nagu mullu ja kahjuks ka juuakse nagu mullu. Mitte mingisugust erilist tarbimise vähenemist ei ole ma praegu veel kohanud.”

Tegelikult alkoholiaktsiisi laekus siiski veebruaris oodatust tunduvalt vähem, vaid 4,1% aastamahust. Samuti alanesid sigarettidelt saadava aktsiisisummad. Nii jõudis Ansip veel samas infotunnis mitu korda toonitada, et ta pole kindlasti nõus, et aktsiisitõusude tõttu oleks käive vähenenud või et laekumised aktsiisidest oleksid kuidagimoodi kahanenud.

Mõni päev enne seda toonitas peaminister Vikerraadios, et majanduslik olukord on väga hea ja maksude laekumine on koguni üle ootuste hea.  

Üks päev korraga

Samas kinnitas rahandusminister Padar juba paar nädalat varem, et aasta tuleb raske ja et elatakse üks päev korraga, sest mingit head tagavaraplaani polevatki. Eesti Panga majanduskommentaaris sisaldunud hoiatust, et valitsus peab olema valmis 2008. aastal eelarvekulusid vähendama, pidas Ansip meedia eksituseks.

Vaid nädal hiljem tegi Ansip kannapöörde ja teatas Vikerraadios, et käibemaksu laekumine on olnud aasta esimestel kuudel tagasihoidlik ja et riigitulude osas on ta pigem pessimist kui optimist. Veelgi enam, Ansip vihjas koguni ka negatiivsele eelarvele, s.t. kulude kärpimisele. Siit järeldub, et peaminister tuli välja seisukohaga, mis avaldab ühe valitsuse kompetentsusele laastavat mõju. Seega on peaminister kuude kaupa vassinud ja rahvale valetanud.

Ka endine peaminister Mart Laar tõdes, et negatiivne lisaeelarve on hädapidur, mida tõmmatakse siis, kui enam teisiti käituda pole võimalik. ja et see olukord meil just on. „See on valus eelkõige ühiskonnale,“ ütles Laar.

Nüüd on rahandusminister Padar sunnitud tunnistama eelarve puudujäägiks 3,1 miljardit krooni. Minister ei räägi seejuures eelarvesse planeeritud ülejäägist ehk nn ”puhvrist” summas  2,7 miljardit. Endine rahandusminister Aivar Sõerd ongi ähvardanud  6-miljardise puudujäägiga.  

Kõigi aegade kalleim koalitsioonileping 

Ent ikkagi räägitakse toonis, nagu halb olukord oleks midagi meist sõltumatut, mis tuleb kuidagi üle elada.

Jah, ka Euroopas on toidukaupade hinnad tõusnud, kuid seda kusagil 3–4% piires. Soomes näiteks 2,2% võrra. Meid aga hakati lubatud tulumaksu langetamise sildi all hoopis lämmatama aktsiiside ehk tarbimismaksudega, mille tagajärjeks on see, et inflatsiooni ohjes hoida pole enam võimalik. Tulumaksu langetamine on kasulik esmalt jõukatele, kaudsete maksude tõus on aga ohtlik eelkõige väiksema sissetulekuga inimestele.

Ent miks tõusid hinnad ikkagi sedavõrd äkki? Nii põllumehi ja  piimatööstust kui ka jaekaubandusketti – eraldi iga lüli – mõjutas kütte-, elektri- ja kütusehinna tõus. Samuti läks raha investeeringutele ja töötajate palkade tõusuks. Suurenenud kulude tõttu ongi tarbija jaoks kõrgem hind käes. Seega on tegemist valitsuse lühinägeliku poliitikaga. Nii on suur inflatsioon hävitanud inimeste sissetulekud ja säästud. Samas, kui oli juba kevadel ette näha, et raha ei laeku, koostas valitsus kogu iseseisvusperioodi kõige kalleima koalitsioonilepingu. Igale koalitsioonipartnerile anti niipalju kui nõuti, peaasi, et Savisaar Keskerakonnaga võimule ei saaks. 

Ansipi lahing Pronkssõduriga lõi eelarvesse augu 

Ka Ansipi isiklik lahing Pronkssõduriga ja selle järellainetus on eelarvesse suure augu jätnud. Transiidiäris ulatub kahjum 7 miljardi kroonini. Eesti Raudtee veomahud on kukkunud 40% ringi, Sillamäe sadam kiratseb, Tallinna sadam kaotas kaubamahtu 13% võrra, tuhanded inimesed kaotavad töökohti, tagasilöögi on saanud turism.

Kõige ohtlikum olukord on aga tekkinud pensionirahaga, sest Ansip loobus pensionifondi täiendamisest, nagu tegi seda eelmine valitsus. Niisiis ei kavatse peaminister pensionikassat ühegi sendiga täiendada, vaid elatakse eelmise valitsuse lisatud rahast. Aastal 2011 pole kassas enam raha isegi mitte ühekordseks pensionide väljamaksmiseks. Riigikogu infotunnis vastas peaminister minu sellesisulisele küsimusele teadlikult eksitavalt ja üldsust lollitades; kui ta väitis, et planeeritud riigieelarve ülejääk ongi reserv. Järjekordne demagoogia! Tegelikult seisame silmitsi eelarve ülisuure puudujäägiga, mis nullib paljude inimeste ootused ja lootused.

[foto]  ANSIP SÄRAB: "Riigieelarve vastu võetud. Riigi järgmise aasta rahakott on priske ja selle kasutamine konservatiivne ning reformierakondlikku mõttelaadi järgiv."  Reformierakond kirjutas oma ajalehe "Paremad Uudised" 2007. aasta detsembrinumbris, kui hästi me elame ja kuidas selle kõik on meile võimaldanud just nemad.

 MARIKA TUUS, Riigikogu liige

Jaga |