Mõttevirvendusi

Olen sündinud maal, suure Peipsi järve kaldal, kus vaba loodus ümberringi. Mida rohkem siiailma sündinu vajabki? Hooliv perekond, ema-isa, vennad-õed. Üle kümne aasta töötasin lasteaedades, võõraid lapsi kasvatades. Oma tütargi palus: „Ema, mina ei taha lasteaias käia!“ Tundsin end väga vaevatuna, et pidin oma tütrekese üksi koju jätma. Miks? Ainult tema teadis seda. See toimus „kiidetud“ nõukaajal.

Miks ei võiks praegused Eesti lasteaiaealised kasvada, õppida, mängida kodus? Nüüd on ühiskond haritum, naised aktiivsemad. Tuleks ületada barjäär, et emad saaks ise omi lapsi kodus kasvatada ja õpetada. Eriti on see oluline maakohtades. Poleks vaja lapsukesi hommikul magusaimal uneajal äratada, autoga lasteaeda vedada, õhtul neile järele sõita. Paljudele lastele on see kui lapsepõlve purustamine. Nägin, kuidas lasteaeda tulles nii mõnigi nuttis, oli unine ja pahur.

Minu soovitus ja nägemus sel teemal: riik võib aidata lapsevanemaid omapoolse abi ja toetusega. Need emad-isad, kes hoiavad ja õpetavad omi lasteaiaealisi kodus, saagu lasteaiakasvataja palka (s.o töötasu). Siis poleks lasteaedu nii palju tarvis. Kui lapsevanemal on laste kasvatamiseks ja õpetamiseks tingimused ja kogemused, lisanduks lapsevanemale tööstaažiaastaid.

Usun, et väga paljud lapsevanemad, eriti maainimesed, kiidaksid minu mõtte heaks. Selle teemaga tuleks hakata tegelema, kui tahame, et lastearv suureneks. Kindlasti oleks ka aborte vähem – naine kannaks raseduse lõpuni, teades, et lapse üleskasvatamisel on ametlik töökoht olemas. Kui riik ja valitsus midagi selles valdkonnas ette võtaks, oleks see suur edasiminek.

Praegune valitsus peaks revideerima aegunud pensioniseadust. Kui tahame, et Eesti Vabariik oleks tõeliselt demokraatlik, peab tagama õiguse omada elamisväärset pensioni. Sotsiaalministeeriumi professionaalsed jutupuhujad nagu Kaia Iva jt peaks lõpetama pea peale pööratud jutukesed sammastest ja fondidest.

Reaalsusest irdunud poliitideoloogid suunatagu kontorilaudade tagant tööle, et nad mõistaks, kui ekslikult on seni riiki juhitud.

RIINA ROSSA, luuletaja-kirjanik Viljandist  

Jaga |