Ansipi valitsuse numbrimäng

Petlike arvude all pean silmas infot majanduse kasvamise ja töötute arvu vähenemise kohta. Tõepoolest, Statistikaameti värsked andmed näitavad 2010. aasta teises kvartalis kaheprotsendist kasvu, kuid samas peab tähele panema, et viimati kasvas majandus 2007. aasta neljandas kvartalis. Sellest ajast peale on Eesti majandusnäitajad olnud praktiliselt vabalanguses. Juba on sõna võtnud ka mitmed majanduseksperdid, kes on majanduskasvu nimetanud ajutiseks ja peamiselt ühest ekspordiartiklist - energiamüügist -- tingituks. Seega pole rõõmuhõiseteks paraku põhjust. Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel rõhutas intervjuus Rahvusringhäälingule, et positiivsed näitajad on küll toredad, kuid sellegipoolest on enamikule Eesti ettevõtetele ja peredele järgmised aastad kokkuhoiu- ja võlamaksmisaastad. Seega on ääretult ebaõiglane rääkida edust ja majanduse taastumisest, kui see tegelikult Eesti inimesteni ei jõua.

Sama lugu on töötute arvuga, mis ametlike andmete kohaselt saavutas oma tipu selle aasta esimeses kvartalis - 137 000 töötut Eesti inimest. Teise kvartali andmete kohaselt on töötute arv vähenenud 1,2 protsenti. Võime ju uskuda, et kõik need inimesed leidsid endale püsiva ja tasuva töökoha, kuid nii see kindlasti pole. Realistlik lähenemine annab tulemuseks, et töötuse vähenemine seisneb lisaks püsiva töö leidnutele paljuski hooajatöölistes, aga ka  heitunutes. Sügise saabudes lõpeb enamik hooajatöödest ja sellega hõivatud olnud inimesed on töötute armees tagasi. Seal on nad vähemalt arvuliselt kirjas, aga niipea kui kaotatakse usk Töötukassa abil töö leidmisse ja jäetakse seal kord kuus kohal käimata, kaob ka töötu nimekirjast. Sel juhul pole inimest enam valitsuse jaoks olemas. Aga ju siis Stenbocki majas mõeldaksegi nii: pole inimest, pole probleemi.

Arve saab kirja panna mitmel moel. Ka nii, et neid ilustatakse, näidatakse asju hoopis teistsugustena, kui need tegelikult on. Selle asemel, et suhtuda olukorrasse tõsiselt ja mõistlikult, üritab Ansipi valitsus juba praegu inimestele seda majanduseduna pähe määrida. Võime küll rääkida esimestest positiivsetest märkidest, kuid kriisieelsele tasemele jõudmiseni läheb veel väga kaua aega. Tegelikkuses on mõistetav valitsuse soov arvudega manipuleerida - 2011. aasta märtsikuus toimuvad Riigikogu valimised lihtsalt sunnivad sellist pettust läbi viima. Pole midagi lihtsamat kui leida või lausa tellida endale sobivad näitajad ja naeratades neile osutada. Hoopis raskem on valitsusel ära seletada, kuidas riigil üldse lasti nii sügavale kriisi langeda. Eurole ülemineku ihalus tõi kaasa kõigi abipakettide välistamise, mille tagajärjel elab iga viies Eesti inimene allpool vaesuspiiri. Eestit on juba isegi välismaiste organisatsioonide poolt hoiatatud suure vaesusriski ohu eest. Aga sellest ei taha valitsus rääkida.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas töökohtade loomise seaduse eelnõu ja algatas selle arutelu. Ka teiste opositsioonierakondade poliitikud on tunnistanud vajadust riigi sekkumise järele, et luua töökohti ja vähendada väga suurt tööpuudust. Valitsuserakonnad leiavad, et selline seadus ning järelikult ka uute töökohtade loomine ja olemasolevate säilitamine pole vajalik. Ilmselt pole töötud nende arvates probleem ja töötuse vähendamine pole vajalik.

Keskerakond võtab aga asja väga tõsiselt ning tegutseb seal, kus see täna on võimalik. Tallinnas on loodud juba üle 2000 sotsiaalse töökoha ning lisaks veel rakendatakse koostöös erasektoriga hulk muid meetmeid, mille abil tööpuudust vähendada. Nii on võimalik töötuid palkavatel ettevõtetel taotleda linnalt mitmesuguseid toetusi ning üürihindade või hoonestusõiguse tasu vähendamist.

Tallinn on Euroopa tasandil pälvinud kiitust läbimõeldud ja toimiva abipaketi eest. Just sellised meetmed aitavad saavutada reaalseid tulemusi ja inimesi aidata.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

Jaga |