Ilves üllatas – tema kõne oli Nestori omast elulähedasem

 Ukraina on unustatud, teatas Ilves. „Sest Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga.“ Edasi pajatas president pikalt põgenike, pagulaste ja küüditatute problemaatikast laiemalt. Nende tekkimise põhjuseks ütles Ilves: „Vihkamine, kadedus, valmisolek teisi inimesi hävitada, kuklalasuga või gaasikambris, süütuid terroriseerida, piinata on kõik osa me endi lähiminevikust. Hirm, et see juhtub ka sinuga, sunnib inimest oma kodumaalt põgenema.“ Oma mõtete kinnituseks tõi Ilves sisse Ants Piibu ja Valdur Mikita nimed. „Mõte, et äkki see kõik läheb meist mööda, on küll väga inimlik, kuid ei pädenud ei 1939. aastal ega päde ka praegu,“ veenab president eestlasi. „Soov mitte midagi jõulist ette võtta, vaid piirduda avaldustega oma „tõsisest murest“ Ukrainas või Süürias toimuva kohta, viibki lõpuks selleni, et sealsed mured tulevad ise meie hoovi,“ hoiatas president.

Samuti rääkis president vihakõnest ja vajalikkusest seda ohjeldada. „Ma ootan, et Riigikogu hakkaks selle küsimusega tegelema.“ (Kas viide vastava seaduse vajalikkusele? – Kn)

Ja president andis hinnangu ka suvisele n-ö valitsuskriisile, kus Ossinovski soleeris tervet Eesti poliitikat – „Mul oleks hea meel, kui enam kui pool aastat pärast valimisi oleks rahvaesindajatel mahti tegelda oluliste ja sisuliste asjadega, selmet lõputult kohendada koalitsioonilepet. Sellest ja arusaamatutest ministrivahetustest tekkiv mulje, et tegemist on justkui ajutise valitsusega, ei lase praegusel kriitilisel ja raskete otsuste langetamise ajal tunda muud kui ebalust.“ Ehk siis mõistis ta hukka ministritevahetuse, ja seega kogu Ossinovski tegevuse, – sest president armastab Mikserit.

Riigikogu maja ees toimuvale 101 traktori invasioonile viidates kutsus Ilves „Eestit suhtuma oma põllumeeste muredesse sellise solidaarsusega, mis on üks Euroopa Liidu tugevusi“. Lõpetuseks peatus president haridusel, sisejulgeolekul ja päris lõpuks mokaotsast ka korruptsioonil, noomides „sulaseid, kes riigiäriühingutes vargil käinud, nii et peremees pole märganud“.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõnest midagi sisulist Eesti olude järsuks parandamiseks ei leia. Aga Nestor võib olla ju järgmine president! Nii halli kuju riigi esindusmeheks ei sooviks – tema jutustas täiesti mitteolulisest „sallivusrünnakust“ (kujutage ette, kui kedagi sunnitakse näiteks „armastusrünnakule“ – Kn) ja Vaol selle maja süütamisest, kus magavad lapsed (kas keegi mäletab Nestori hinnangut aastaalguse tulekahju kohta Lakeveres, kus eesti lapsed Eesti Energia käpardliku asjaajamise tõttu surid – Kn). Samuti ennustas Nestor, et pagulasteemast kuumaks aetud ühiskonnas läheb kohe veelgi palavamaks, sest Riigikogul tuleb ruttu-ruttu vastu võtta kooseluseaduse rakendused. Nestor koputas taas eestlaste süütundele pagulastest rääkides, et „tuhandetele eestlastele peale 1944. aastat see võimalus anti“.

Seepeale tsiteeriks Tallinna TV-st intervjuud Mart Helmega, kes teatas, et lahkus Riigikogu saalist, kuna parlamendi spiikril tähtsaid teemasid eestlastele edastamiseks ei olnud. Ja Helme sõnul 1944-ndal lahkusid siit need inimesed, kes oma kodumaa eest ei võidelnud – nagu praegusedki pagulased, kes meile tulevad. Tal oli selleks pöördeliseks seisukohavõtuks täielik õigus – Helme isa võitles samal ajal Narva rindel, kui Ilvese vanemad jt Eestist pageda said.

Jaga |