Isamaaline platsipuhastamine edukalt lõppemas

MALLE SALUPERE,      26. september 2001


Valitsuste viimase 8 aasta "saavutuste" hulka kuuluvad varemed, söötis põllud ja kaotatud inimressurss. Valitsus nimetab ennast riigiks ja vaatab pealt rahva süvenevat vaesumist ning eestlaste genofondi hävimist.

Eestis õitseb natsionalistlik sotsiaaldarvinism. Samal ajal kui kogu maailm on vapustatud terroristide külmaverelisest julmusest, mis hävitas Ameerikas ilmselt kümneid tuhandeid elusid, kuigi rahvale esialgu ettevaatlikult räägitakse tuhandetest, on meie kirjanikust president sama külmavereliselt teatanud, et Eesti alkoholipoliitika õnnetud ohvrid ei vääri kodaniku nimetust ega kaastunnet (abist rääkimata), kuna olid oma rumaluses ja kergemeelsuses salaviina tarbides ise oma surmas süüdi.
Mõne aja eest väitis arstist sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius sama HIV nakatunute kohta. Tõsi, presidendi väljaütlemist üritati juba mõni tund hiljem siluda.

Valitsus laiutab käsi

Kuidas hinnata Eesti valitsuste "saavutusi" viimase kaheksa aasta jooksul, mis ületavad kõiki eelmiste sajandite näitajaid nii varemete, söötis põldude kui kaotatud inimressursi osas. Valitsus kes nimetab ennast riigiks, on käsi laiutades ja õnnetuid näägutades pealt vaadanud eesti rahva süvenevat vaesumist ning genofondi hävimist. Alkohol, tubakas, narkootikumid, aids koos tarbimist ja levikut soodustavate hinnatõusude, tööpuuduse, võõrandumise ja stressiga on isamaalaste platsipuhastamist edukalt lõpetamas, mille eest muidugi on tänulikud lähimad naabrid, kellel pruugib vaid tööjõu ja rahaga kohal olla ning piiride osas teiste suurtega kokku leppida.
Valitsus leidis, et Aino Järvesoo algatusele tuginev opositsiooni seaduseelnõu igale lapsele 1000-kroonisest toetusest ei vääri arutamist, kuna raha ei ole. Samas jätkab valitsus raha tuulde loopimist ning rahva vara kinkimist aferistidele.
Selleks ajaks kui maailma rahvaarv jõuab üheks miljardini - umbes kolmveerand sajandi pärast - on eestlasi järel veel pool miljonit, needki enamasti sigimisvõimetud, sest alkohol ja muud meelemürgid on teinud sama, mida nad on teinud juba ameerika põliselanike, paljude põhjarahvaste ja soome-ugri hõimudega.

Riigijuhid kui pimedad eeslid

Meie valitsus meenutab eeslit, kes poolpimeda ja kurdina ümbruse suhtes näeb vaid ridva otsas enda ette riputatud heinatuusti ja pingutab kõigest väest, taipamata, et tuust (EL ja NATO) jääb ikka sama kaugele, kuni peremees kord heaks arvab see talle suhu pista.
Valitsus/riik, kes aegajalt viskab mõne kondi pensionäridele, ei hooli vähimatki oma järelkasvust. Küsimus on ju selles, kellele seda riiki siis 50 või 100 aasta pärast veel vaja, kui ellujäänud eestlased on jätnud kodumaa, mis pole neist omal ajal hoolinud. Kui meil igal aastal jääb puudu ligi 8000 vastsündinut, selleks et peatada rahvaarvu kahanemine, jahutakse ikka relvaostudest, reisirongide likvideerimisest või taastamisest, ministeeriumide kolimisest jm kaartide ümberjaotamisest.

Rahvas hindab armastust

Selmet tegelikult rahvale mõelda, loevad kõik poliitikud ainuüksi hääli, mida üks või teine tegu või ütlemine neile tuua või ära võtta võiks. Et sealjuures tädi Maali hingeelust midagi ei teata, viib see aina suuremale võõrandumisele. Nimelt hindab rahvas ehk tädi maali eelkõige omakasupüüdmatut armastust ja iseendaks jäämist, mille ta eksimatult ära tunneb. Selles on Rüütli Eestis ja Brazauskase Leedus saladus, ja seda ei õnnestu iial saavutada neil, kes vahetavad veendumusi nagu kikilipse kõrgmoe lainetel.
Teatud ringkonnad kardavad paaniliselt oma mahhinatsioonide avalikustamist, teised jälle, et kedagi võidakse samastada nõukogude korra või kommunismiihalusega. Tänases ülemises eshelonis puudub niihästi oskus viimaks ometi sirge seljaga astuda kas või esimesi samme rahva huvides kui ka julgus astuda kõrvale ja lasta võimule need, kes julgevad ja suudavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)