Meie Eesti president

ALLAN ALAKÜLA,      26. september 2001


Võtsin pühapäeval Haljala ristis peale hääletaja. Sellise spordikoti, nokkmütsi ja kõrvarõngaga tavalise kahekümne ringis noore kuti. Elab maal, õpib tehnikumis. Presidendivalimise tulemuse peale oskas ta ujedalt öelda, et teadis neist kandidaatidest üksnes Rüütlit. Oli tulemusega igati rahul.

Nädalavahetusel oli meil klassi kokkutulek. Juba 15 aastat! Esimesi homeerilisi reaktsioone kõrvale jättes on valdavalt Tallinna, Tartu ja kodulinna Jõhvi vahel hargnenud klassikaaslased kolmikliidu lüüasaamisega väga rahul. Rüütli isik polnud ületamatuks probleemiks kellelegi.
Minu hääletaja ja klassikaaslaste suhtumine on mul kogu aeg silme ees, kui loen õukonnameediast kommentaaride tulva, kus räägitakse, et Rüütel on üksnes vaeste, vanade ja hüljatute president.

KESKMÕTE:
Eesti kaugele ja sügavale lastud probleemidele otsa vaadates peab presidendi roll poliitikas hoopis suurenema, mitte vähenema, nagu loodab Kolmikliit.

Valitsuskoalitsioon üritab Rüütlit juba eri vahendeid kasutades tasalülitada.
Kolmikliit avaldab järjest lootust, et koos Rüütliga väheneb presidendi roll. Et enam pole oodata selliseid välis- ega sisepoliitilisi soolosid, nagu tuli tihti ette Lennart Meri puhul.
Eesti kaugele ja sügavale lastud probleemidele otsa vaadates peaks presidendi roll poliitikas tegelikult suurenema. President peab olema lisaks parlamendiparteidele hoopis lähemas kontaktis omavalitsustega (maavanemate kogust ei piisa), kolmanda sektoriga, haridusasutustega. President peab pidevalt rääkima rahvaga. Rüütlil on olemas kõik eeldused, et seda rolli Merist edukamalt täita.
Kolmik loodab, et erinevalt häbenemata kolmikliitu soosinud Lennart Merist saab Rüütlist võrdselt kõikide parlamendiparteide president. Samas kui Lennart Meri valimisel 1996. aastal oli tema toetajate hulgas tõepoolest KMÜ-lasi, siis Rüütel sai presidendiks ikka opositsiooni oma jõududega. Lisandus küll mõni laarivalitsuses pettunud kelamlase hääl, kuid see ei anna kolmikliidule küll mingit katet lootuseks, et Rüütel teda Kadriorgu tagasi viinud Rahvaliidu ja Keskerakonna hüljata võiks.
Rüütel on küll Meriga võrreldes poliitiliselt märksa tolerantsem tegelane, kuid olulisemates kaadriküsimustes ja olukorras, kus president saab valida, kellele teha ettepanek valitsuse moodustamiseks, on ja jääb ta pigem Rahvaliidu&Keskerakonna presidendiks.

Sestap üritabki Reformierakond samal ajal mõjutada sedasama presidendi poliitilist sisendit, mille tähtsus pidavat kolmikliitlaste meelest ju vähenema. Pakkumine on esitatud oravate aseesimehe Meelis Atoneni uitmõttena esmaspäevases Postimehes - kolmikliidu koalitsiooni Toompeal võiks tugevdada Rahvaliidu kaasamisega.
Oleks kolmik teinud sama ettepaneku Rahvaliidule paar nädalat või isegi paar päeva varem (viimane hetk koitis valimiskogu kahe vooru vaheajal), võinuks opositsiooni ühtsus täna tõepoolest kahtluse all olla. Pärast Rüütli võitu on Rahvaliit ja Keskerakond aga ise seisus, kus nad võivad hakata üheskoos mõtlema, milliste kolmiku osistega tasuks koostööd üritada ja millistega mitte.
Kolmik käärib juba sellises ulatuses, et opositsioonil jääb ainult otsustada, kui kaua neid nende omas mahlas marineerida tasub ja millal on paras hetk riigis valitsemine üle võtta. Korraliku mandaadi saamiseks oleks Rahvaliidul ja Keskerakonnal loogiline minna tuleval talvel erakorralistele valimistele. Praeguses olukorras kolmikuga kauplemine on kahjulik opositsioonile tervikuna ja mõlemale osapoolele eraldi.
Rüütli valimine tõstab ühelt poolt Rahvaliidu shansse kerkida taas oluliseks parteiks ka järgmises Riigikogus. Rüütel on läbiproovitud ja endiselt töötav kaubamärk, mis riigipea ametis Rahvaliidu profiili valijate silmis võimsalt tõstab. Samas tuleb Rahvaliidul arvestada, et president Rüütel ei kandideeri enam nende nimekirjas.
Rüütel sai 1995. aasta Riigikogu valimistel 17 189 häält (s.o ligi kümnendiku KMÜ 174 248 häälest). 1999. valimistel sai Rüütel 3701 häält, mis oli üle kümnendiku EME 35 204 häälest. Partei üldreitingu oluline tõus peaks Rüütli isiklikud hääled siiski kuhjaga kompenseerima.
See annab omakorda kindla põhja arvestustele, et Keskerakond ja Rahvaliit saavad üheskoos järgmistel valimistel selge enamusmandaadi. See, kas osad tänasest kolmikliidust vahetavad poolt või koonduvad ühtseks opositsiooniks, pole siis enam määrava tähtsusega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (62)