Kursi jahilossi omanik: Maaettevõtluse edendamises on oluline iga samm

Pealehakkajast daamile annab tegutsemiseks energiat ajaloo- ja kultuurihuvi. Tema arvamused Eesti, Euroopa ja maailma tulevikule olulistest ühiskonnaelu väärtustest ei pruugi küll paljudele meeldida, kuid on julged ja otsekohesed.

Kui suurtes majutusasutustes võtab külalisi tavaliselt vastu retseptsioonitöötaja, siis Kursi jahilossis ütleb „Tere tulemast!“ enamasti Alikee Kubi ise. Fuajees on näha raamitud tunnustuskiri, mis tõestab häid saavutusi – kogu Euroopas tunnustatud arvamusuuringute sertifikaat „Usaldusväärne Ettevõte“, mida väljastatakse hea veebikuvandiga ettevõtetele, millel puudub negatiivne tagasiside.

Alates jahilossi avamisest klientidele on peetud oluliseks, et koduleht oleks ülevaatlik ja lakooniline, varustatud huvitava info ja atraktiivse pildimaterjaliga. Kursi jahiloss sai vundamendi 1888. aastal. Suurejoonelise historitsistlikus stiilis hoone laskis oma veetlevale kaasale ehitada krahv Ernst von Manteuffel. Ettevõtliku aadliku majoraati kuulusid mõisad ka Puurmanis, Sadukülas, Härjanurmes, Pakastel, Jõgeval jm. Jõgevale ehitati Manteuffeli algatusel 1876. aastal raudteejaam.

Tohtrid, patsiendid ja eluheidikud

Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil asus jahilossis piirkonnatohtri vastuvõtukabinet ja elukoht. Teise Maailmasõja ajal avati samas Saksa sõjaväehaigla. Nõukogude ajal tegutses siin Kursi jaoskonnahaigla. Selle väljaehitamiseks likvideeriti ajaloohõnguline ruumijaotus ja sisekujundus. Päris hulluks läks olukord aga siis, kui kolhoosiajal majutati hoonesse inimesi, keda nende „spetsiifiliste“ eluviiside tõttu peeti mõistlikuks keskusest eemal hoida. Sellise seltskonna ükskõiksus ja hoolimatus jättis hoonele väga jõulisi jälgi.

Kui Alikee Kubi koos kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sovaga 1990-ndate algul Kursile elama asus, hakkas ta ajaloohuvilise pilguga lisaks pastoraadile uurima ka jahilossi, milles, vaatamata lagastamisele, nii mõnedki Manteuffeli ajast pärit elemendid veel alles olid. Pärast põhjalikke läbirääkimisi läks 1999. aastal korda loss omavalitsuselt ära osta.

Koos vabatahtlike abilistega algas aastatepikkune korrastustöö, kus tuli lausa „mudas mütata“.

Kuperjanov, Mannerheim ja meistrimees Jüri

Nüüd on jahilossis üle kümne toa ja sviit, gurmaanidele orienteeritud menüüga restoran „Zum Manteuffel“, eksootiline jahisaal, kollakates toonides söögisaal.

Väärikale kohale on Alikee Kubi pannud Eesti iseseisvumisse tähelepanuväärse panuse andnud ajalooliste isikute, Puurmani mõisas pataljoni formeerimist alustanud Vabadussõja väejuhi Julius Kuperjanovi ja Soome iseseisvuse säilitamise suurkuju marssal Carl Gustav Mannerheimi portreed. Teatud mõttes tõestab pererahva ajaloohuvi seegi, et jahilossi meistrimees Jüri on õppinud ajalugu TRÜ-s.

Kursi jahilossi klientideks on olnud inimesi Eestimaa erinevatest paikadest, Venemaalt ja paljudest välisriikidest, isegi Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast.

Portaalis puhkaeestis.ee nimetatakse Kursi jahilossi Eesti jahilosside kroonijuveeliks. „See, et meid üles leitakse, teeb mõistagi head meelt. Konkurentsis püsimiseks tuleb aga pidevalt pingutada ja nähtaval olla. Küllaltki populaarseks on aastate jooksul kujunenud huvitav vanu mõisaid tutvustav pakett. Vaatamata hinnatõusule pakume ikka parimaid traditsioonilisi roogasid ja looduslähedus on üheks põhimõtteks,“ rääkis Alikee Kubi.

Väike kergendus: majutusmaks jäeti tõstmata

„Eks oluline on iga samm, mis vähegi soodustab ettevõtlust, seda eriti maal,“ avaldas lossiemand arvamust Jüri Ratase juhitud koalitsioonivalitsuse otsuse kohta mitte tõsta maksu majutusasutustel. „Ka mitmes teises riigis moodustab vastav maks vaid 5 protsenti majutusettevõtete tuludest ja paljudes riikides sellist maksu polegi.“

Linna- ja maaettevõtete suhtes võiks rakendada erinevat maksupoliitikat, et ettevõtlus edeneks. Maal on ju kliente märksa keerulisem saada kui linnas, leiab jahilossi perenaine. Firma vee peal hoidmist ja arendamist raskendavateks teguriteks nimetas ta ka liiga kõrget elektrihinda ning toitlustamises ja majutamises kehtestatud ülepaisutatud eeskirju.

Tõsine usk ühistupangandusse

Oskar Lutsu „Suves“ narritati pangast laenu taotlemisel Joosep Tootsi. Kursi jahilossil on koostööpartneriks Tartu Hoiu- ja Laenuühistu. „Ühistupanganduse üks eestvedajaid Andro Roos ajab entusiastlikult ja julgelt oma rida ning pakub alternatiivi väliskapitalil põhinevale pangandusele,“ nenditakse Kursis.

Austab konservatiivsust

Alikee Kubi kodukant on Antsla. Noorusaastatel tegeles ta laulmisega ja esines mitmeski esinduslikus meelelahutusasutuse ansamblis. Koos abikaasa Sulev Sovaga õppis ta Helsingis misjoni-instituudis, kus koolitati misjonäre paljudesse maailma eri paikadesse lähetamiseks. Samuti on ta õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ning õpetanud Puurmani keskkoolis inglise keelt.

Ringkäigul jahilossis ja selle ümbruses näitas Alikee ka peatrepi ees paiknevat krahviaegset munakivisillutist, mille taastasid Sulev Sova ja tema poeg, noorperemees Esra Sova. Ettevõtmises on usinasti abiks ka tütar Rebecca.

„Ettevõtluses ja kodukultuuri hoidmises on pere ühtehoidmine ja koostegutsemine äärmiselt vajalik,“ räägib Alikee Kubi. „Eks ka riiki ja rahvust võib nimetada perekondade liiduks. Kristlasena [kui Sulev Sova töötas Kursi kirikuõpetajana, oli Alikee pastoraadi perenaine] on minu vaatevinklist perekonnaga tegemist üksnes siis, kui selle moodustavad mees ja naine nagu Jumal nad loonud on, ja nende lapsed,“ lisab ta.

Üldises tulevikumõttes on tänase Kursi „krahvinna“ unistuseks vana Euroopa säilimine koos tema klassikalise kultuuri ja rahvuslike traditsioonidega.

Alikee Kubi on agar arvamusteavaldaja sotsiaalmeedias. Ühes viimatises postituses väljendas ta suurt rõõmu Donald Trumpi valimise üle Ameerika Ühendriikide presidendiks.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

[fotoallkiri]    ETTEVÕTJA: Jõgevamaal Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanikul Alikee Kubil jagub vaatamata 20 tegutsemisaastale endiselt entusiasmi maal turismi- ja toitlustusettevõtlusega tegelda. Pealehakkajast daamile annab tegutsemiseks energiat ajaloo- ja kultuurihuvi.

Jaga |