Eestis oli rahvarindelaste ühtehoidmine suurim

Millal sündisid ja kus õpid?

Olen sündinud 20. augustil 1987.  Õpin Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas sotsioloogiat ja lõpetan I kursust.

Miks nõustusid portaali loomises osalema?

Pakkumise tegi Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Esialgu näis tema ettepaneku teostamine natuke keeruline ja aeganõudev. Kuid Rahvarinde portaali tegemise juures osutus huvipakkuvaimaks ajalooline külg, see panigi nõustuma. Pärast mahukate ajaloomaterjalide kokkupanekut ja läbitöötamist sai pilt Eestis aastatel 1988–1992 toimunust mulle tunduvalt selgemaks.

Millega konkreetselt portaali juures tegelesid?

Minu ülesanneteks oli Rahvarinnet puudutavate materjalide kogumine, alates sümboolikast ja pisimeenetest kuni filminguteni välja. Otsisin üles arhiivis leiduvaid asjakohaseid dokumente, fotosid jm ning panin need kodulehele üles.

Mis oli selle töö juures suurimaks väljakutseks?

Tõese informatsiooni otsimine. Võtsin ühendust inimestega, kes tol ajal aktiivselt tegutsesid. Kuna see töö käib edasi, siis kutsun üles minuga ühendust võtma neid inimesi, kellel on tollest perioodist säilinud fotosid, sümboolikat, filme jne.

Mida see töö õpetas?

Õppisin faile portaali üles laadima ja veebilehekülge haldama, mis tegelikult polegi nii keeruline. Olulisemaks pean neid teadmisi ja kogemusi, mida sain inimestega suheldes ning arhiivist materjale välja otsides.

Kellele on Rahvarinde portaal mõeldud ja mis teeb selle atraktiivseks?

Mõeldud on see igaühele, keda huvitab Eesti lähiajalugu ja see, milline mõju oli Rahvarindel Eesti taasiseseisvumisele. Kasutajale atraktiivseks teeb portaali mitmekesine video- ja pildimaterjal. Kindlasti pakuvad huvi professor Rein Ruutsoo koostatud Eestimaa Rahvarinde kronoloogia ja arhiivist saadud dokumendid.

Milline tähendus on Rahvarindel sulle kui noorele inimesele?

Sündisin ajal, mil paljud ei osanud veel unistadagi iseseisvast Eesti Vabariigist. Saan Rahvarinde aktiivsest perioodist rääkida üksnes loetu  põhjal.

Minu jaoks tähendab Rahvarinne üht sümbolit Eesti taasiseseisvumisel. Rahvarindes osalejad ei kartnud end ohverdada tulevaste põlvkondade heaolu nimel.

Kui palju teab sinuealiste põlvkond Rahvarindest?

Ma ei tahaks küll üldistusi teha, kuid suurem osa minu põlvkonnast ei tea Rahvarindest mitte midagi. Vaid vähestel on kooliajast meeles mõned olulisemad sündmused seoses Rahvarindega. Näiteks see, et Rahvarinde asutaja oli Edgar Savisaar.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti ajaloolased peaksid tõsiselt midagi ette võtma, et see meile oluline taasiseseisvumise peatükk saaks kooliõpikutes põhjalikumalt kajastatud.

Kas üldse on noortel vaja teada fakte Rahvarindest või pole oluline, mis toimus kunagi enne nende aega?

Igal eestimaalasel on vaja teada Eesti ajalugu; Rahvarinde aeg oli vaid üks periood Eesti ajaloost.

Üldse oleks eestlastel vaja teada oma minevikust oluliselt rohkem.

Mille poolest sinu arvates Eesti Rahvarinne erines Läti ja Leedu omast?

Eestlased hoidsid tollal tunduvalt enam ühte.

Kas tulevikus võiks Rahvarinde-taoline nähtus Eestis korduda?

Kui Eesti iseseisvust hakkab ähvardama reaalne oht, siis pole kahtlust, et tullakse kokku ja võideldakse ühiselt vabaduse nimel kasvõi surmani.

Lõpetuseks – tahaks tänada kõiki, kes mulle materjalide väljaotsimisel ja kodulehe kokkupanekul nõu ja jõuga abiks olid. Tänan Keskerakonna büroo töötajaid, professor Rein Ruutsood, arhiivitöötajaid, Rahvusraamatukogu skaneerimisosakonda, ETV filmiarhiivi ja paljusid teisi abistajaid, kes siin veel nimetamata jäid.

Jaga |