Ümberasujate vara Riigikohtus: kas Riigikogu laiali või rahvahääletus?

URMI REINDE,      22. veebruar 2006


Riigikohtu üldkogu pidas 14. veebruaril istungi baltisaksa ümberasuja vara (maja aadressil Tallinn, Wiedemanni 11) kaasuses. Istungil osalesid kõik 19 riigikohtunikku. Istungit juhatas Riigikohtu esimees Märt Rask. Tagastatud maja elanike õigusi kaitses vandeadvokaat Kai Amos.
Riigikogu esindas istungil põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Justiitsminister Rein Lang ei esindanud valitsust, vaid justiitsministrit. Õiguskantslerit esindas asetäitja Aare Reenumägi.
Arutati, mida teha omandireformiseaduse (ORAS) 1941. a. baltisaksa ümberasujate vara puudutava § 7 lg 3-ga, mille tõlgendamine või muutmine on parlamendisaalis mitu korda ummikusse jooksnud.
Reinsalu ja Lang leidsid, et säte tuleb tühistada ja baltisakslastele vara tagastada. Reenumäe arvates tuleks üldkogul anda selgus kas tagastamiseks või erastamiseks, rõhutades mõlemat võimalust. Valitsuse nimel edastas seisukoha rahandusministeerium. Kirjalikus vastuses sisaldus viide ORASe §-le 2 lg 2, mis räägib sellest, et tagastamine ei tohi tekitada uut ülekohut. Valitsuse seisukoht kasutab määratlust moratoorium, mille on kehtestanud ümberasujaid puudutav paragrahv 1991. a. vastuvõetud ORASes.

Tagastamine või erastamine?
Riigikohtunikud esitasid rohkesti küsimusi. Jüri Põld küsis, kas seni langetatud otsused kõnealuste majade kohta on revideeritavad. Üürnike liidu esindaja Valdo Areni sõnul tabas kohtusaali sel hetkel piinlik vaikus. Reenumägi vastas esimesena, et vale oleks vead parandamata jätta. Langi väitel tuleks revideerida vaid valesti erastatud juhtumid.
Rask küsis, kas tekkinud olukord on käsitletav samamoodi, nagu siis, kui Riigikogu ei suuda ettenähtud ajaks valitsust ametisse nimetada või riigieelarvet vastu võtta? Aren kommenteeris, et selles küsimuses peitub vihje Riigikogu võimalikule laialiminekule. Lang vastas, et tegemist pole õigusliku, vaid poliitilise küsimusega.
Riigikohtunik Tõnu Anton küsis, kui senised tagastamised revideerida, siis millise seaduse alusel? Lang vastas, et ümberasujate varaga ei tohiks tänase päevani olla tehtud mingeid tehinguid ja kogu vara peaks asuma kohalike omavalitsuste käes. „Revideerida tuleks aga kõik erastamist lubanud otsused," jäi Lang endale truuks.
Riigikohtunik Eerik Kergandberg sõnastas oma küsimuse lähtudes sellest, et riik pole 15 aastat otsustada suutnud, Riigikohtu üldkogu otsust ei ole Riigikogu suutnud kolm aastat täita ja parlament ei tohiks käituda nii, et menetleb ainult endale meeldivaid eelnõusid – kas kujunenud olukorras mitte pöörduda rahva poole ja korraldada ümberasujate varade suhtes rahvahääletus?
Aren hindas selle küsimuse kõlades tekkinud kahinat saalis kui reaktsiooni uuele ideele.
„Näen selles õiglast ja väga head lahenduse võimalust!", säras Aren. Paraku Reinsalu, Lang, Reenumägi ja ka kohtusaalis viibinud omanike esindajad Areni heakskiitu ei jaganud. Ka vandeadvokaat Amos ei toetanud baltisakslaste vara küsimuse panemist rahvahääletusele.

Pall tagasi Riigikogu väravasse
Ka Julia Laffranque küsis paar küsimust, millele vastamisega jäid hätta nii Lang kui Reenumägi. Esimeselt palus riigikohtunik õigusteaduslikult selgemat hinnangut tema mõttekonstruktsioonide kohta Riigikogu tegevusetuse kohta. Langi sõnul saadi temast kahetsusväärselt valesti aru. Reenumägi aga mõtles mitu minutit, vastates Laffranque'i küsimusele, kas õiguskantslerit seisukohalt on järelümberasujad ORASe subjektid või ei?
Õiguskantsleri esindajal oli selgelt raske vastata ei või jah, ning ta ütleski, et seda vastust loodetakse siinselt üldkogult.
Riigikohtunik Peeter Jerofejev küsis üürnike esindajalt, mis juhtuks, kui ime läbi sõlmitaks leping Saksamaaga. Amos vastas, et üürnike seisukohad jäävad sellest olenemata samaks -1991. aastast saadik on seadusandja öelnud, et järelümberasujad ei ole omandireformi subjektid.
Riigikohtu üldkogu kuulutab otsuse välja kahe kuu jooksul. Areni sõnul pole võimalik prognoosida, kuhu otsus kaldub, kuid kindlasti ei põlenud riigikohtunikud vaimustusest must töö seadusandja eest ära teha. Riigikogul on nüüd samuti paar kuud aega, et käituda parlamentaarse riigi vääriliselt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)