Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti elu parem kui ürgajal, džunglis või Ladina-Ameerikas!

INDREK VEISERIK,      13. oktoober 2010

1. oktoobri Vikerraadios saates „Räägivad" kõneldi sotsiaalsest ebavõrdsusest. Reformierakondlasest saatejuhil Ignar Fjukil olid külas Reformierakonna poliitik, Riigikogu liige Raivo Järvi ning Reformierakonna väidetav kampaaniameister ja koolitusguru Peep Vain.
 

Saatest selgus, et Järvile tikkusid kord koeraga jalutades pähe mõtted kahest Eestist. Seepeale helistanud ta  koolivend Fjukile. Ja nii seda teemat raadios arutama hakatigi. Viidati 2001. aastal 26 sotsiaalteadlase avalikule pöördumisele, milles väljendati muret sotsiaalse kihistumise ja riigivõimust ülemäärase võõrandumise pärast. Fjuki sõnul esitlesid  sotsiaalteadlased toona kuvandit Teisest Eestist liiga drastiliselt, plakatlikult, must-valgelt. (Kesknädal tuletab meelde, et too avaldus tehti 20.-21. aprillil 2001, millele aga eelnes 21. märtsil 2001 Kesknädala toonase asepeatoimetaja Allan Alaküla juhtkiri „Kaks Eestit".)

End kahtlemata kõrgkihti liigitav Järvi pidas loomulikuks kahe Eesti olemasolu. „Tegelikult on see läbi aegade nii olnud, kui me vaatame kasvõi hundikarja, siis ka seal on see olemas," ütles ta. Järvi tõi näiteid ürgajast, kus olid pealikud, ja need, kes teistele kuuletusid. Tema sõnul natsid ja kommunistid püüdsid võrdsustada ühiskonda, kuid ikkagi oli ühes riigis kaks ühiskonda.

Järvi üritas tõestada, et Eesti jaguneb kaheks hoopis mõttemaailma, mitte varandusliku seisu järgi. Tema sõnul on olemas Võsareporteri ja Õhtulehe Eesti ning Klassikaraadio ja ajalehe Sirp Eesti.

Teine saatekülaline Peep Vain märkis, et võrreldes Ladina-Ameerikaga on Eesti üheplaanilisem ja mitte väga kihistunud riik.

Saatekülalised filosofeerisid kahe Eesti teemal kui kõrgaadlikud, kel puudub tegelikult arusaam  sadu tuhandeid töötuid puudutavatest põletavatest probleemidest. Teadmiste vähesuse ja isiklike materiaalsete probleemide puudumise tõttu polnud nad suutelised lahkama Teise Eesti probleeme.

Kesknädal tunnustab Fjukki Eestile olulise teema püstitamise eest. Saatesse aga tulnuks siiski kutsuda kasvõi üks antud valdkonna professionaal, näiteks sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid. Sel juhul oleks välditud saamatust ja käpardlikkust - ligi tund aega pusiti ühe teema kallal ja ainus, mis kuulaja teada sai, on see, et tänapäeva Eestis on elu parem kui ürgajal, džunglis või Ladina-Ameerikas.

 



Viimati muudetud: 15.10.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail