Siiri Oviir: kõige tähtsam on inimvara

Üks peamisi euroopaliku mõtteviisi alustalasid on hoolitsus inimvara eest. Oviir, kes on ka Europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige, ütles: terves Euroopas tehakse kõik selleks, et muuta elu majanduslanguse tingimustes niivõrd inimsõbralikuks kui vähegi võimalik. Europarlamendis on vastu võetud mitmeid direktiive, mis näevad ette käibemaksu alandamist, eelkõige just esmatarbekaupadelt. Oviir tõdes: kahjuks on Eesti läinud teist teed.  Kuigi Eestigi on need meetmed heaks kiitnud, pole siin käibemaksu vähendatud, vaid Eesti koos Lätiga on nende üksikute hulgas, kes seda hoopis tõstsid. Samuti kinnitas Oviir, et IMF-i hinnangul ei tohiks kriisi ajal alandada tulumaksu ja tarbimismaksu. Mõlemad meetmed teevad elu kergemaks vaid kõrgepalgalistel, madalapalgalisi aga praktiliselt ei mõjuta, ning see veelgi süvendab lõhet eri ühiskonnakihtide vahel.

Samuti ei ole Eesti valitsus teinud praktiliselt midagi, et vähendada tööpuudust. Oviir märkis, et kui Euroopa Liidus on tööpuuduse keskmine 10%, on Eestis see 19,8% (umbes nii on ka Lätis ja Hispaanias). Samas on Austrias tööpuudus vaid 5 protsenti ja Hollandis 4,5 protsendi piirimail, kusjuures Hollandis tehakse kõik selleks, et stimuleerida pensionäre töötama. Samuti ütles Oviir, et Hollandis on äärmiselt hästi organiseeritud toetuste, täiend- ja ümberõppesüsteem ning kõrge innovatsioon, mis saavutatakse riigipoolse haridusse, n-ö ajudesse panustamisega. Eestis tahetakse kogu kõrgharidust maksustada, mis on aga majanduse innovatiivsuse otsene tapmine.

Euroopas leitakse, et 6 kuud tööta olnud noort inimest võib nimetada pikaajaliseks töötuks, meil aga soovitavad ministrid neil noortel  elamiseks ja töötamiseks endale uus riik otsida. Samuti on Euroopas laialt levinud sotsiaalsete töökohtade loomine, et inimestel ei kaoks tööharjumus. Meil on Tallinna sellelaadsed püüdlused rahva naerualuseks tehtud ja riigi poolt tõsiselt taunitud. 

Oviir väitis, et EL on loonud tõukefondid, mis toetavad raskustesse sattunud majandussektoreid. Ta ütles, et Euroopa Parlament hääletas toetuse saamisel väikseimaks koondatute hulgaks 500 inimest; kusjuures 500 peab olema koondatuid mitte ühes ettevõttes, vaid teatud majandussektoris. Eestist ei ole Oviiri sõnul tulnud veel ühtki taotlust, kuigi üksnes ehitussektoris on koondatuid 14 000. Peaminister aga naerab, et „polevat need mingid õiged ehitajad". Sellise valitsusepoolse suhtumise tõttu on Eesti täna maailma 210 riigist viimase viie hulgas, Saksamaa aga, kus riik suunab majandust, on Euroopas suurima majanduskasvuga riik.

Lisaks puudutas Oviir piiriüleseid tervishoiuteenuseid. Eestis piiriülene tervishoiuteenus töötab juba Valgas ja Valkas, kus Eesti poolel on head tingimused, polevat aga tarbijat, Läti poolel on aga inimesi küll. Oviiri sõnul on piiriülese tervishoiuteenuse üks peaprobleeme, et vähemkindlustatud inimesed emigreerivad riikidesse, kus on parem ravikindlustus. Eesti olevat aga vähemalt Euroopas ainus riik, kus kogu tervishoiuteenus rahastatakse vaid eraisiku sotsiaalmaksust.

Lõpuks ütles Siiri Oviir välja enda kui naisõiguslase kindla seisukoha: kui riigi juhtpositsioonidel oleks rohkem naisi, oleksid ka tulemused teised. Selle väite tõestuseks on nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui ka teised Euroopa juhtivad naispoliitikud.

IVARI VEE

Jaga |