Euroopa Liidu kokkuvarisemine algab Saksamaal

23. juuli 2003




Berliinis asuv Saksa Majandusuuringute Instituut ennustab, et Saksamaa majandust tabab tagasiminek - praeguselt napilt 0,6%-lt kasvult miinus 0,1%-ni. Saksamaal on juba 4,5 miljonit töötut (tegelik tase on tõenäoliselt üle 5,5 miljoni) ja see tase tõuseb ilmselt veelgi. Eelarve defitsiit on kontrolli alt väljas, rikkudes seega teist aastat järjest Euroopa Liidu Stabiilsuse Pakti reegleid ja uute maksude meetmetega jätkub see ka aastal 2004.

Kuid Saksamaa valitsusel puudub igasugune kontroll oma majanduse üle. Mis puudutab Euroopa Liitu, siis Saksa majandust ei eksisteeri. Sakslastel pole eelarve defitsiidi intressimäära ega raha üle kontrolli. Kuid nad on Euroopa Liidu eelarve suurimad rahastajad ja nagu venelased, kes keeldusid maksmast majanduslikult katastroofilisse Nõukogude Liitu, nii ka sakslased võivad teha lõpu peale Euroopa Liidule, keeldudes maksmast Euroopa Liidu eelarvesse, selleks et päästa oma majandust.
Võime näha euro ja Euroopa Liidu superriigi lõpu algust.

Hiljutine Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudi aruanne ennustas, et Euroopa Liidu osa rahvusvahelises kaubanduses langeb tänaselt 22%-lt aastaks 2050 12%-ni ja rahvaarv langeb 60 miljoni inimese võrra. Samal ajavahemikul säilitab Põhja-Ameerika ligikaudu sama osa kaubandusest ja selle rahvaarv kasvab 170 miljoni inimese võrra.
Teame, et Euroopa kontinendi pensionid on pidevas kriisiseisundis. Ainuüksi prantslased - selleks et tasakaalustada aastaks 2040 sissemakseid ja väljamakstavaid pensione - peaksid lisama igale töötajale kuus tööaastat, sissemakseid 50% ja kärpima pensione ühe kolmandiku võrra. Itaalias ja Saksamaal on olukord sarnane. Euroopa Liidu eelarve on tõsises kriisis ja kui võetakse vastu Itaalia eesistumise ettepanek kulutada massiivselt täiendavalt 50 kuni 70 miljardit eurot "infrastruktuuri projektidele" (finantseerimisega Euroopa Investeeringute Panga kaudu, mööda minnes oma eelarve reeglitest!), siis rakendataks selle "leevendamiseks" sama vana korporatiivset statistilist poliitikat, mis kutsuski esile kriisi.
See on täpselt seda laadi majanduspoliitika, mida praktiseerisid korporatiivsed jaapanlased viimase 20 aasta jooksul - nende aktsiaturg varises kokku 40 000-lt 9000-ni ja intressimäär on madal, mida keegi ei soovigi päästa.
Majandusliku kokkuvarisemise kõik komponendid on niinimetatud Euroopa Liidus paigas. Samamoodi kui Nõukogude Liidu kokkuvarisemise puhul, on põhjuseks võimatult rumala impeeriumi majanduslik ebaõnnestumine, selle toetamise finantskulud ja põhilise maksja-riigi lõplik keeldumine täita oma kohustusi.
Pea püsti!
Selle naeruväärse Euroopa Liidu lõpp on alanud!

Kesknädala toimetuselt: Avaldatu pärineb Üle-Eestilise Iseseisvuslaste Paide Ümarlaua materjalidest. Leidsime, et praeguses eurodebatis võiksid need seisukohad meie lugejatele üsnagi elavat huvi pakkuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)