Reformierakond tahab oma kohut

Selle aasta lõpul saab Marustel täis ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtus, kus ta on olnud kokku 12 aastat. Ajakirjandus väidab, et  Maruste järgmine eesmärk on Eesti poliitareenil üles astuda Reformierakonna ridades. Teda on välja pakutud võimaliku järgmise justiitsministrina.

Teadaolevalt kavatsetakse Reformierakonna algatusel Eestisse rajada Konstitutsioonikohus. Seda institutsiooni soovivad oravad  panna juhtima Rait Maruste.

Maruste promokampaaniale anti avapauk möödunud reedel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna õppehoones toimunud debatil. Maruste ütles seal, et Eesti põhiseadust oleks vaja korrastada ja kaasajastada. Tema kinnitusel ei vaja me uut riigiõiguslikku korda. Olemasolev riikluse põhiskeem on tema sõnul end ajas hästi õigustanud ja peaks jääma põhiskeemis samaks.

See, et ajajooksul on tehtud arvukalt ettepanekuid põhiseadust muuta, kinnitab Maruste hinnang, et teatav korrastamine oleks vajalik. Ta pooldab pigem üldsõnalist kui detailselt lahtikirjutatud seadust. Samuti näeb ta vajadust korrastada põhiseaduse struktuurilist ülesehitust.

Kvalifikatsioon kadunud

Miks ei tulnud kõne alla Maruste naasmine Riigikohtusse? Kas selle asemel luuakse nüüd Marustele „pehme maandumiskohana" uus maksumaksjate raha kulutav Konstitutsioonikohus? Praegune Riigikohtu esimees, Reformierakonnaga otseselt seotud Märt Rask üksi ei saa otsustada Maruste töölevõtmist. Riigikohtu sõltumatuse eest seisev kohtunikkond on aga kuluaarides selgelt mõista andnud, et lisaks Raskile teist jõuga  Riigikohtusse ametisse pandud „parteibroilerit" nemad üle ei elaks. Maruste Riigikohtu esimehena ei olevat jätnud oma kolleegidele meeldiva inimese muljet. Lisaks  on Maruste pikki aastaid Euroopas ametis olles kaotanud kvalifikatsiooni Riigikohtus töötamiseks.

Marustet põhiseaduse loomisel ei olnud

Seni on põhiseadusliku järelevalvega tegelnud peamiselt Riigikohus ja õiguskantsler.

Maruste ise ei ole mitte kunagi olnud põhiseaduse loomise juures. Kuidas saab selline inimene usaldusväärselt juhtida Konstitutsioonikohut? Reformierakonda see ei huvita. Neile on vaja taas üht poliitorganit  juurde luua - lisaks ERR-ile, Eesti Pangale jne.

Riik on põhiseadust eirates siiani liiga teinud omavalitsustele, kellele on lisaks pandud ülesandeid, andmata samas neile vahendeid nagu põhiseadus ette näeb. Kui Riigikohus kritiseerikski riiki sellise tegevuse eest, siis Maruste juhitav Konstitutsioonikohus kiidaks tõenäoliselt kõik riigi sigatsemised omavalitsuste suhtes edaspidi heaks.

INDREK VEISERIK

Põhiseadust tuleb täita, mitte muuta

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et kohtunik Rait Maruste algatatud debatt Eesti põhiseaduse muutmiseks on osa Reformierakonna valimiskampaaniast.

„Eelkõige tuleks riigivõimul asuda põhiseadust täitma, mitte murda pead selle muutmise üle," märkis Seppik.

Seppik ütles, et riigivõim järjekindlalt piirab põhiseadusest tulenevat kohalike omavalitsuste ja eelkõige Tallinna linna iseotsustamise õigust. „Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad põhiseaduse kohaselt kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt," märkis Seppik. „Omavalitsustele lisatakse pidevalt ülesandeid, kuid raha nende täitmiseks ei anta."

Seppik ütles, et Eesti põhiseaduse muutmiseks ei ole vajadust. „Kui aga keegi tahab sellel teemal debateerida, siis oleks seda õige teha pärast Riigikogu valimisi," märkis Seppik. „Põhiseadus on selleks liiga püha, et sellest võiks saada ühe poliitikasse pürgiva kohtuniku valimisratsu."

Keskerakonna pressiteatest

Kas on mõtet mängida põhiseadusega?

„Põhiseadus on meie igikestva omariikluse alusdokument. Põhiseadus on terviklik ja toimiv, sellel rajaneb kogu õigussüsteem. Põhiseaduse muutmisel peaks eelistama konservatiivsust - kui on võimalik, siis mitte muuta põhiseadust. Toimiv ja terviklik põhiseadus on omaette suur väärtus. Ent ma ei taha põhiseaduse muutmist ka absoluutselt välistada. Põhiseadus ei ole jäik dokument, milles mis tahes muudatuste tegemine peaks olema igal juhul lubamatu. Kuid muudatus on võimalik ainult siis, kui seda on põhjalikult ja pikalt kaalutud ning ilma selleta meie riik enam kuidagi edasi minna ei saa. Ning majanduslangus ei ole kindlasti parim aeg riigi põhiseadust muuta. Praktilistele probleemidele peaks püüdma leida lahendusi eeskätt olemasoleva põhiseaduse raames, tõlgendades ja kohaldades juba olemasolevaid norme. Aktsepteeritav ei ole põhiseaduse käsitlemine pelgalt riigi tehnoloogilise eeskirjana, mida kas subjektiivsest mängulustist, tehnoloogilistel kaalutlustel või muul mööduval põhjusel peaks kergekäeliselt muutma. Ei tohi tekkida ohtu, et võime kahjustada riikluse alusdokumendis - kehtivas põhiseaduses - sisalduvat kompromissi, mis on õrn, kuid mis ühiskonnas toimib. Seega - kas on ikka mõtet mängida põhiseadusega?"

Postimees, 23.04.2010

Indrek Teder, õiguskantsler

[esiletõste]      OMAKASU: Mure põhiseaduse pärast tabas Rait Marustet ajal, mil tema kõrgepalgaline ametiaeg Euroopas hakkas läbi saama.

Jaga |