Vaid Balti kett ühendas eestlasi

Hugo Murre (Onu Oskar),      21. august 2002


Ilmselt on selline oht olemas. Egas muidu Tõnis Lukas ja teised targemad suurettevõtjad hakanud muretsema.
Mart Laar on väsimatult korrutanud, et tema poolt juhitud aastatega on saavutatud murrangulised edusammud. Olevat vääramatult kindlustatud pääs Euroopa Liitu ja NATOsse.
Aga äkki tuleks neid aastaid hinnata kui parandamatute väärsammude aastaid? Tehtud vead ja lollused on võibolla igaveseks ajaks pääsu mõlemasse organisatsiooni sulgenud?
Kõigile on selge, et nii väikesel riigil ei oleks isoleerituna mingit võimalust majanduslikult ega riiklikult püsima jääda. Selle üle ei vaidle keegi.
Võibolla on Laari ja kolmikliidu senine tegevus olnud just niisugune, mis on toonud vaesumise ja ebakindluse? Need asjad on alati toonud rahva tänavale. Laar pani järeltulijatele ämbri põrandale ja loovutab lahkelt võimaluse sisse astuda.
Kui püüda ühe lausega välja öelda rahva võõrandumise ja rahulolematuse põhjused, siis on see ebakindlus homse päeva suhtes. Algas see siis, kui jäeti ratifitseerimata inimese põhiõigusi tagavad inimõiguste sätted.
Inimestel on hirm jääda ilma eluasemeta. Rikkudes põhiseadust ja seadusi, jätsid mingid ärikad ühiselamute elanikud ilma korteri erastamise õigusest. Nüüd püüavad elanikke külma ja kõrge üüriga välja ajada.
Huvitav on Riigikogu suhtumine, kelle poolt vastu võetud seadusi rikutakse: inimesi müüakse koos majaga, kodanikuõigusi vägistatakse. Riigikogu ei tee nägemagi.
Valitsus teeb näo, et see pole tema asigi. Pöördugu kohtu poole - nõudega riigi ja valitsuse vastu! Õiguskantsleri ja riigikontrolöri katsed sekkuda jäid tänu valitsuse vastuseisule tagajärjetuiks. Võiks öelda, et valitsus on asunud kurjategijate poolele - rahva vastu.
See ei käi üksnes rea ühiselamute ja rüüstatud sõjaväekasarmute kohta, vaid kogu vaesema rahva olukorra kohta. Elektri, vee, kütte, telefoni ja maamaksu kulud ning kõik muu kallineb ohjeldamatult. Vaesem inimene vajab tohutul hulgal eluaseme toetust ja jääb lõpuks ikkagi peavarjuta.
Inimene võib ilma jääda oma rahast. Nii juhtuski pensionäride säästudega rahareformi ajal. Kui rahval kogunesid uued säästud Hoiupanka. Osav advokaat Marcel Vichman kuulutas kõik hoiustajate rahad omaks isiklikuks omandiks. See trikk oli nähtavasti juriidiliselt nii puhtalt tehtud, et kohtud lugesid selle õigeks.
Riigikogu, kelle vastuvõetud seadused sellist silmamoondamist võimaldasid, ei teinud seda märkamagi. Valitsus ajas selle asja jällegi kohtu kaela. Kõik noogutasid - aga millega siis oli õigupoolest tegemist? Valitsusel on õigus ja võimalus takistada näiteks hinnatõusu elektri ja telefoni eest monopoolsete ettevõtete poolt. Aga miks ta sellega üldse ei tegele?
Mujal maailmas pankrotti läinud pankade kohustused hoiustajate vastu ei igane. Aga miks meie seadustes selline säte puudub?
Mart Laar on korduvalt vahutanud, et riik on halb peremees. Tema juhitud valitsusel oli rahva mandaadiga antud kohustus, et rahva ja riigi varad satuksid heade peremeeste kätte.
Kuid Kommunaar, Leek, Eesti Kaabel ja teised ettevõtted ostsid ära võistlevad firmad ja likvideerisid.
Kui valitsus oleks teinud seda, milleks tal rahva ees kohustus oli, siis oleksid need ettevõtted saanud uuteks peremeesteks niisugused firmad, mis oleksid neid varustanud uue tehnoloogia ja tehnikaga ja pannud nii tööle, et nad oleksid andnud maailmaturul konkurentsivõimelist toodangut. Aastate jooksul välja kujunenud hea kaader oleks säilitanud tööhõive.
Sel teemal võiks pikalt jätkata. Paljud ettevõtted läksid otse vanarauaks. Oru briketitehas jättis täitmata eksportlepingu ja läks vanarauaks. Narva elektrijaamad töötavad vaid osalise koormusega jne.
Enamik uusi peremehi on vähendanud tootmist ja koondanud töökohti. SKP on poole võrra vähenenud ja riigis valitseb tööpuudus. Sellist santi ja kerjusriiki ei võeta ei tuleval aastal ega kunagi tulevikus Euroopa Liitu.
Laar on korrutanud, et erastamine on ebapopulaarne tegevus. Ei vaidle - selline erastamine on tõepoolest ebapopulaarne, sest see hävitab sihikindlalt vabariigi majandust. Nähtavasti selle eest antigi Laarile rahvusvaheline suurte maksumaksjate teenete märk. Teened seisnesid selles, et tema kõrvaldas rahvusvaheliselt ülekoormatud turult pea kõik võistlusvõimelised ettevõtted. Sellega justkui ei saaks uhkustada.
Tõmbame joone alla. Erastamisagentuuri tegevuse tulemusena laekus riigi kassasse kogu majanduse mahaparseldamise tulemusena ligi 4 miljardit krooni. Müüdud vara hulgas oli muu hulgas ka kaks laevastikku: kaubalaevastik ja kalalaevastik. Soomlastelt tellitud uus laev maksab 2,5 miljardit. Ostetakse laenu peale. Kui praegu ehitada uuesti elektrijaamad, oleks kolm korda suuremat raha vaja, kui saadi kogu erastamisest.
Kogu oma tegevuse juures on Laari valitsus lausa paaniliselt kartnud rahva arvamust. 163 000 allkirja elektrijaamade küsimuses visati lihtsalt prügikasti. Kümne aasta jooksul ei ole toimunud üheski küsimuses referendumit. Kui lätlased tahtsid välja kuulutada üheaegse referendumi Euroopa Liitu astumise küsimuses, oli Laari erakond põhjani kohkunud.
Valimiste eel loobiti rahvale rikkalikult kõikvõimalikke lubadusi. Kõik need kanti lihtsalt maha koalitsioonilepingu koostamisega, mis ei ole rahvale mingisugune dokument. Need on võimukamba omavaheliste suhete klaarimise reeglid.
Lahkunud presidendi poolt välja pakutud seaduste muudatused presidendi otsevalimiste kohta… seisavad. Valimisseaduste muudatus selle kohta, et valitud kohtade andmine toimuks saadud häälte hulka arvestades - ei tule nähtavasti kunagi arutusele. Samuti nagu Riigikogu ei kaota ära Riigikogu liikmetele põhjendamatult antud muinasjutulisi soodustusi.
Paljud ärksamad mehed Riigikogus on öelnud, et selline Riigikogu võiski panna ametisse sellise peaministri, vastu võtta sellise riigi eelarve ja asja ainukeseks parandamise võimaluseks on erakorralised valimised. Riigikogu liikmete armastust oma soojade kohtade suhtes inimlikult mõistes - ka seda ei tule.
Rahvas oli ühtne Balti keti ja laulva revolutsiooni ajal. Sellise võõrandumise tagajärjeks saavad olla ainult tänavalahingud. Teist teed ei ole, kui erakonnad sel viisil jätkavad.
Praegu oleks hädasti tarvis rahvast taas ühendada. Ühendavaks loosungiks võiks olla vaid Arnold Rüütli poolt korduvalt välja öeldud üleskutse: "Kõigile inimväärne elu."
Ilmselt tooks see kaasa ebapopulaarseid otsuseid röövmajanduse tuusadele. Otsesõnu - Euroopas tundmatu liberaalse turumajanduse kohest likvideerimist. See tähendaks kogu meie majanduse, kogu meie riigiaparaadi pööramist näoga rahva sotsiaalse kindlustamise poole. Liberaalne majandus on kasulik vaid arengumaid röövivale suurriigile, mida meil ei ole.
Rahvas toetaks sellist Eesti riiki, mis kindlustaks turvalisuse töö suhetes, pangas, majanduses, tänaval ja kodukatuse all. Meil valikut ei ole, kas inimväärne elu kõigile või poliitilised lahingud selle nimel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)