Kuhu edasi, munitsipaalpolitsei?

Tiit Kivikas,      15. august 2007


Munitsipaalpolitsei praktiline asutamine toimus Tallinna Linnavolikogu 30. aprilli määrusega 2003. aastal. Sellega kinnitati kuritegevuse ennetamise kava Tallinnas aastateks 2003–2005. Vastavate programmiliste ülesannete hulgas nähti ette 2004. aastal munitsipaalpolitsei loomine. Uue organisatsiooni ülesanneteks olid osalemine avaliku korra kaitsmisel, heakorraeeskirja täitmise tagamine ja Tallinnas viibivate külaliste abistamine.

Linnavolikogu 2003. aasta 16. oktoobri määruse nr 51 "Tallinna munitsipaalpolitsei moodustamine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine" alusel loodi munitsipaalpolitsei Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisulise osana ning ta asus oma ülesandeid täitma 2003. aasta detsembris, esialgu küll vaid 12 ametnikuga.
Linnavolikogu poolt munitsipaalpolitseile määratud tegevusvaldkondadeks oli järelevalve Tallinna avaliku korra, heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Linnavolikogu 2004. aasta 27. mai määrusega suurendati munitsipaalpolitsei teenistujate koosseisu juba 12-lt 36-le ning moodustati munitsipaalpolitsei koosseisus kaks talitust: registri- ja menetlustalitus. Uued ametikohad suudeti komplekteerida nõuetele vastava personaliga juba 2004. aasta augustiks.

Munitsipaalpolitsei Eestis laieneb
Alates 2005. aastast oli 34 ametnikuga munitsipaalpolitsei Tallinna Keskkonnaameti koosseisus. Seetõttu muudeti ka munitsipaalpolitsei pädevust. 2005. aastal laiendati munitsipaalpolitsei ülesannete kohustusi pakendiseaduse, jäätmehoolduseeskirja ning kaevetööde eeskirjade jälgimise üle.
Tallinna munitsipaalpolitsei edukas tegevus on andnud tõuke samasuguste üksuste loomiseks Eesti teiste kohalike omavalitsuste juures. Nii on juba asutud ette valmistama või on tuntud huvi munitsipaalpolitsei loomise, töö praktilise korraldamise ning võimaliku tulemuslikkuse vastu Anija, Noarootsi, Rae, Jõelähtme valdades, Kohilas, Otepääl ja Narva-Jõesuus. Alles hiljuti loodud Pärnu munitsipaalpolitsei tegevust iseloomustab väga hea juhtimisalane tase ning tulemuslikkus.
Vaatamata sellele, et munitsipaalpolitsei on ilma raskusteta sulandunud Tallinna linnavalitsuse struktuuri ning asunud täitma oma pädevuses olevaid ülesandeid, mis tulenevad omakorda Tallinna munitsipaalpolitsei arengukavast, on peagi neli möödunud aastat piisav aeg, et korrigeerida ameti tegevust, tõsta efektiivusust, suurendada ameti panust linna turvalisuse parandamisel.
Selleks näen vajadust järgmiste muudatuste järele. Oma visiooni selgitamiseks jagan ameti ees seisvad tööülesanded nelja tasandisse.

Linna turvalisuse parandamine
Linna esimese tasandi turvalisuse parandamise moodustab preventiivne töö. Ennetavate tegevuste tulemuslikkus on aluseks karistus- või sunnivahendite kasutamise vähendamisele.
Vajalik on elanike parem informeerimine, linnapuhtuse eest vastutavate äriühingutega tehtav koostöö, reidid käest lastud piirkondadesse. Ennetava töö maht ei ole olnud siiani piisav. On vaja luua süsteem pidevaks heakorraeeskirjade meeldetuletamisteks ja linnapoolsete nõudmiste tutvustamiseks. Krooniliselt halb on olukord tänavate puhastamise tagamisega, eriti turgude ja kaubanduskeskuste läheduses, ühissõidukite peatuskohtades, massiürituste läbiviimise piirkondades, kus ürituste korraldajad jätavad sageli oma kohustused ürituse järgsete koristustööde osas täitmata. Vajalik on saavutada koostöö koolide territooriumide korrastamiseks, ajutiste kaubitsemiskohtade ümbruskonna heakord ja puhtus jätab soovida jne. Esmatasandi tegevus vajab konkreetset tegevuskava koostööks vajalike rahaliste eraldiste ning sellesse tegevusse kaasatud töötajatega. Kuigi paljud avalikkust informeerivad tegevused on sisseostetavad, tuleb koostööle kutsuda aktiivseid, oma kodukoha heakorra eest südant valutavaid linlasi, ergutada sellele valdkonnale spetsialiseeruvaid MTÜ-sid. Ennetava töö efektiivusus sõltub linnaosade valitsuste valmisolekust tihendada koostööd munitsipaalpolitseiga.

Õigusrikkujate väljaselgitamine
Teise taseme moodustab igapäevane tegevus õigusrikkujate väljaselgitamiseks, nende korralekutsumiseks ja vajadusel karistamiseks või haldusotsuse vastuvõtmiseks. Menetluse korraldamine, statistiline andmetöötlus, registrite pidamine, ehk töö selle eesmärgiga, et põhitegevus oleks kvaliteetne ning vigade või eksimuste arv minimaalne. Munitsipaalpolitsei patrull- ja järelevalveteenistus on Tallinnas rajatud territoriaalsel printsiibil. Kuna aja jooksul on linnaosades loodud munitsipaalpolitseinikele head töötingimused, siis väljakujunenud süsteemi ümberkorraldamiseks ei ole vajadust. Küll on aga vajalik töötajate rotatsioon linnaosade vahel. Patrullteenistuse marsruudid ning tööaeg peavad tulenema analüüsidest probleemsematest situatsioonidest linna avaliku korra ja heakorra tagamisel. Endiselt tuleb jätkata koostööd Tallinna Abitelefoniga 1345.

Kvalifikatsiooni tõstmine
Sellesse tasandisse võib lülitada ka karistus- või haldusaktidega seotud õiguslike vaidluste lahendamise. Demokraatlikes ühiskondades on igal isikul õigus vaidlustada tema suhtes avaliku võimu poolt tehtud piiranguid või kohustusi. Kohtuvaidlused on normaalne asja lahendamisega seotud toiming ning seda ei saa vaadelda kui ametnike eksimust. Tähtis on, et ameti huve esindaksid professionaalselt teemat valdavad juristid. Kolmanda taseme tegevusse võib lisada ka ametis läbiviidavat täiendkoolitust, erialaste teadmiste kontrolli, tulemuspalkade süsteemi jm tegevusi, mis on suunatud ameti prestiizhi ja kvaliteetsema tööalase tegevuse saavutamiseks.

Korra kindlustamine "pehmete meetoditega"
Neljas tööalane tase on seotud muude linna avaliku korraga seonduvate ja munitsipaalpolitsei pädevusse antud probleemide lahendamisega. Sellesse loetelusse kuuluksid korrakaitsekeskuste töö, elanike turvatunde parandamiseks tehtav ning koostöö korraldamine politsei, teiste riigiorganite, MTÜ-de, kaitseliidu, korrakaitsele orienteeritud sihtasutuste ja äriettevõtetega (turvafirmad), töö koolides ja probleemsete noorukitega, koostöö suurte kaubanduskeskustega, vaba aega sisustavate ettevõtetega jne. Uute, elanikkonna initsiatiivil toimivate liikumiste toetamine ja nende tööle kaasabi osutamine (naabrivalve, Tallinna-Harju Päästereserv, jm). Neljas tase on tegelikult päris uus tegevusvaldkond, mis eeldab linnapoolset aktiivset sekkumist avaliku korra taseme parandamisele n-ö „pehmete meetoditega". See ei tähenda riigilt vastutuse ülevõtmist või konkureerimist politseiga, vastupidi, linn oma pädevuse piires võib parandada oma elanikkonna elukeskkonna seda osa, mis on seotud turvalisuse, avaliku julgeoleku ning positiivsete muutuste motiveerimisele elanike käitumises ja olmes.

Munitsipaalpolitsei õigusi võiks suurendada
Väga tähtsaks pean endiselt munitsipaalpolitsei õiguste suurendamise küsimust. Selleks võiks olla eelkõige liiklusohutuse küsimuste, parkimiskorra tagamise, tänavaohutuse, alkoholismiprobleemide ja muude praegu ainult riigipolitsei pädevuses olevate valdkondade delegeerimine kohaliku täitevvõimu õiguste hulka. On asjatu karta, et kohalik omavalitsus, esindades elanikkonna huve, võiks oma tegevusega halvendada riiklikku sisejulgeolekut. Pigem vastupidi, avaliku korra tagamisse lisanduv täiendav ressurss annab võimaluse linlaste turvatunde oluliseks paranemiseks.
Ülalpool esitasin põhijoontes oma nägemuse Tallinna Munitsipaalpolitsei tegevuse arendamise teedest. Peame äärmiselt vajalikuks jätkata olemasolevate töötajatega, luues ametnikele stressivaba töökeskkonna, motiveerida ja juhendada neid korrektsele ja õiguspõhisele tööle Tallinna linna turvalisuse ja heakorra taseme edasisele parandamisele.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)