Tundmatu tuumasõda

MARJU TOOM,      06. juuni 2001


N Liidu väljakuulutamata tuumasõjast oma riigi elanike vastu, mis tõi kaasa lugematu arvu ohvreid ja kannatusi, on vähe kirjutatud.
Me ei tea ka, et kümned küüdirongid Eestist, Lätist, Leedust suunati suure surma väravale - Novosibirski ja Omski oblastitesse, Altai kraisse, s.o Semipalatinski tuumapolügonidega piirnevatele aladele. Paljudel juhtudel nimetati seda looduse alistamiseks rahuliku aatomiga.

Mõned näited looduse alistamisest rahuliku aatomiga

a) 1965 - lõhati maa-alune seadeldis Bashkiiria Gratshevski naftaleiukohas, et suurendada nafta juurdevoolu puuraukudele. Ei kadesta just selle nafta tarbijaid!
b) 1971 - koodnimega "Taiga" 3 maapealset plahvatust Permi oblastis, et tekitada "rahuliku aatomi" jõul kanalid. (Ca 70 km pikkuse kanali rajamiseks kavatseti seal lõhata üle 200 20-kilotonnist aatomfugassi. Neist jõuti panna plahvatama 3. Tulemuseks on piirkond, mille saastatus kestab nii mõni tuhat aastat ja radiatsioonitase on kõrgem kui omal ajal Tshernobõli lähistel. 28.03.2001 Venemaa kanali TV RTR uudistesaade. Tõlk)
c) 1972 - plahvatus Novõi kaevanduses Apatitõ linna lähistel, et suurendada kaevandatava maavara kogust.
d) 1974 - plahvatus teemandikaevanduses Jakuutias Nadezhnõi asula lähistel.
Plahvatusega kaasnes tugev radiatsiooni pihkumine atmosfääri.
e) 1976 - edutu katse kustutada Krasnogradi gaasimaardla põlevat puurauku Harkovi oblastis. Plahvatus toimus, ümbruskond saastus radioaktiivse ainega, kuid tuli puuraugus ei kustunud.
f) 1978 - plahvatus koodnimega "Kraton-3" Jakuutias Aihhali asula lähistel. Plaanis oli maa-alune variant, kuid kogu radiatsioon jõudis õhku.
g) 1978 - ilus kingitus Donbassi kaevuritelinnale Juzhnokommunarovsk. Plahvatus toimus linna all kaevanduses. Järgmisel päeval olid kaevurid jälle oma tööpostil maa all!
Ainult N. Liidu Geoloogiaministeeriumi tellimusel lõhati maakoore sondeerimiseks 38 tuumaseadeldist N. Liidu erinevatel aladel.
Kasahstanis püüti aatompommide jõul "kaevata" veehoidlat.

Kuulsad Totski tuumamanöövrid

Nendel sõjalistel õppustel osalesid kümned tuhanded sõdurid ja ohvitserid. Inimestele ei halastatud. Kohe pärast tuumapommi lõhkamist sunniti manöövrites osalejaid ründama plahvatuse epitsentrit. Lennukid suunati tuumapilve, et sealt õhuproove võtta. Enamus osalejaid sai üledoosi ja on tänaseks surnud. Ka naabruse külasid ei evakueeritud: need pühiti maapinnalt koos elanikega."

Sahharovi mälestused
Tõlge: Andrei Sahharov "Künniseta bioloogilised efektid" Ajakiri 1990 "Znamja" nr 12 lk 57 - 58; 60.

1955. aastal hakkasin üha rohkem muret tundma katsetuste bioloogiliste tagajärgede pärast. Mind suunas selle probleemi juurde elu ise, isiklik osavõtt tuumakatsetuste ettevalmistamisest ja katsetustest.
Tuumakatsetuse (eriti kui plahvatus toimub atmosfääris ja radioaktiivne aine kandub üle kogu põhja- või lõunapoolkera) bioloogiliste kaugtagajärgede eripära seisneb selles, et nad on väljaarvestatavad, et on võimalik enam-vähem täpselt määratleda ohvrite üldarvu. Samas ei ole praktiliselt võimalik määratleda, kes on need ohvrid personaalselt ning leida nad üles inimmerest.
Ja vastupidiselt, nähes vähki surnud inimest või kaasasündinud arengudefektidega last, me praktiliselt mitte kunagi ei suuda tõestada, et antud surma või defekti põhjuseks on tuumakatsetus. See anonüümsus või tuuma- või termotuumakatsetuste traagiliste tagajärgede staatilisus tekitab erilise psühholoogilise olukorra, milles erinevad inimesed tunnetavad ennast erinevalt. Mina aga ei ole mitte kunagi saanud aru nendest inimestest, kelle jaoks tagajärgede probleemi pole lihtsalt olemas.
Tuumaplahvatuste bioloogilised kaugtagajärjed on üldjuhul seotud niinimetatud künniseta bioloogiliste efektidega. Selgitan, mida ma selle määratluse all mõtlen.

Üheks efektidest on geneetiline kahjustus

Radiatsiooni toimet geneetikale on eksperimentaalselt uuritud juba pikemat aega. Üsna ammu teati juba, et ka vähim radiatsioonidoos võib esile kutsuda pärilikkuse mehhanismi kahjustumise (nagu praegu teatakse - DNA kahjustuse), viia päriliku haiguseni või surmani.
Geneetiline kahjustus on tõenäosuse realiseerumine. See tähendab, et radiatsioonidoosist sõltub kahjustuse tekkimise suhteline sagedus, kuid (teatud piirides) mitte kahjustuse olemus.
Lihtsustatult oleks see väide seletatav järgmiselt, et kui kiirituse tagajärjel ergastunud aktiivne molekul (näiteks vesiniku peroksüüdi molekul) tungib mõnda DNA piirkonda, siis kutsub ta esile mingi kindla kahjustuse, kui aga ei juhtu tungima, ei toimu midagi.

Surmapomm: aatompommi puhul pole olemas mittemingisugust künnist, s.o. sellist minimaalset radiatsioonidoosi, millest väiksema doosi korral mitte kunagi ja mitte mingil juhul kahjustust ei tule.

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)