Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      21. juuni 2006


5. osa

Peale taasiseseisvuse saavutamist 1991. aastal vajus Armeenia majanduslikku kaosesse. Alles käesolevaks aastaks saavutas sisemajanduse kogutoodang (SKP) taas 1989. aasta taseme. Armeenia majandusliku madalseisu põhjusteks olid ühelt poolt turumajandusele ülemineku raskused ja varimajanduse vohamine (nagu selliseid raskusi Eestiski tundsime), teisalt aga hiiglaslikke summasid neelanud ja jätkuvalt neelav Mägi-Karabahhia relvastatud konflikt ning oluliste infrastruktuuride seiskumine Türgi suunal.

2002. aasta Maailmapanga uuring näitas, et kui piir Türgiga oleks täielikult avatud, võidaks Armeenia SKP sellest väliskaubanduskulude vähenedes koguni 30%. Armeenia ja Türgi suhete parandamise on Euroopa Liit prioriteetse teemana juba päevakorda võtnud. Korvamatut kahju põhjustas Armeenia majandusele ka 1988. aasta traagiline maavärin, mis halvas riigi põhjaosa tööstuse.

Militaarkulutusi tõsteti viiendiku võrra

Euroopa Liidust on saanud tänaseks Armeenia suurim kaubanduspartner, seda nii ekspordi kui ka impordi lõikes, moodustades 40% kogu Armeenia kaubavahetusest. Suurimate kaubanduspartneritena järgnevad Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Iraan. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 2005. aasta raport näitas, et Armeenia on teinud mõne aastaga edusamme struktuurireformides ja tõstnud seadusandluse kvaliteeti. Äritegevust pärsivad aga endiselt liiga kohmakas bürokraatia, korruptsiooniilmingud ja rahandussektori mahajäämus.
Käesoleval aastal jõudis Armeenia riigieelarve 1 miljardi dollarini, mis andis aga võimaluse tõsta militaarkulutusi koguni 21%. Sama suure osa eelarvest (21%) saavad haridus, teadus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja kultuur kokku. Armeenia valitsus nimetas 2006. aasta riigieelarvet küll "sotsiaalselt orienteerituks", kuid opositsioon pigem püsside ja tankide eelarveks. Valitsussektori kulutuste 15% kasvu SKP 7.5% kogukasvu taustal põhjendab valitsus riigitöötajate (nt arstid ja kooliõpetajad) palgatõusuga. Samuti kavatsetakse jätkata miinimumpalga tõstmist.

Sotsiaalsüsteem ootab ümberkorraldusi

Õigus tervishoiule ja juurdepääs teistele sotsiaalsetele õigustele sisaldub olulise peatükina Armeenia ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud 2006.–2007. a. tegevuskavas. Armeenia on ülemineku etapis riigile omaselt suurte ja valulike sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste teel. Presidendi ja tervishoiuministriga mõtteid vahetades tundsin muuhulgas huvi, et kuidas minu 2002. aastal sotsiaalministrina antud tervishoiu alaseid soovitusi Armeenias vastu on võetud. Sain kinnituse, et nad on oma lähenemisnurka muutnud ja esmatasandi arstiabi tänaseks kõigile kättesaadavaks muutnud.
Rahva vajadustele vastava sotsiaalsüsteemi ülesehitamist pärsivad suur tööpuudus (2005. aastal ametlikult 8.9%, arvatav aga koguni 30%), rahvastiku kiire vananemine ja juba nimetatud varimajanduse suur osakaal, mis lööb tuntava augu maksude laekumisele. Armeenia üks maksumaksja peab praegu ülal pidama juba rohkem kui üht pensioniealist inimest. Olukord muutub prognooside kohaselt veelgi keerulisemaks peale 2008. aastat, kui II Maailmasõja järgse "beebibuumi" põlvkond pensionile jääma hakkab. Käimasoleva pensionireformi tulemusena peaks riikliku pensionikindlustuse kõrvale rakenduma ka eraosalusel põhinev pensionifondide süsteem. Kindlasti oleks Eestil siin Armeeniale palju oskusteavet pakkuda ja neil omakorda meie kogemustest õppida.

(Järgneb)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)