Mida mõtled, Eesti noor?

 Kõige enam muretsevad hetkel selle seaduse vastuvõtmise üle valitsuserakonnad. Nende kindel soov on anda 16-aastastele võimalus hääletada, sest soovitakse niiviisi saada valimistel juurde hääli enda parteile. Avalikult küll räägitakse soovist anda noortele võimalus mõjutada poliitilisi protsesse, kuid tegelikult soovivad Reform ja SDE vaid noori ära kasutada, ning reaalset vastutust ehk kandideerimisõigust neile ei anta.

 Eesti ei ole esimene riik, kes noorte valimisea langetamise üle arutab. Riikides, kus see on seadustatud või selle üle elavalt arutletakse, pole lõplikult seisukohta kujundatud. Tekitatud on nn katsetsoonid ehk valimisiga on langetatud vaid mõnes regioonis. Neil riikidel on suur demokraatlik ja ajalooline taust – Austria, Saksamaa, USA, Ühendkuningriik.

 Iga ühiskond on arenenud erinevalt, kuid enne otsustamist tuleb küsida: kes on Eesti Vabariigis elav 16-aastane noor?

 Eelkõige on 16-aastane ikkagi kooliõpilane. On ta siis gümnaasiumi- või põhikooliõppur, aga ta alles omandab teadmisi. Kuna ta peab õppima, siis järelikult ei saa ta tööl käia ja elatub peamiselt vanemate sissetulekust. Tema palgaks on koolis saadud hinded. Võttes kõike seda arvesse, võib järeldada, et niisuguses vanuses inimene sõltub nii vanematest, kes võimaldavad talle turvalisuse ja kodu, kui ka kooliõpetajatest, kes annavad talle teadmisi ja võimalust edasi areneda ning elukutset omandada. Kas saame olla kindlad, et noored valimiskasti juures otsustavad ikka nii nagu nemad ise tahavad, või hoopiski nii, kuidas nende vanemad ja õpetajad käsivad?

 Samas, kui keegi vastab sellele küsimusele „jah“, siis miks noored saavad ainult hääletada, kuid mitte kandideerida? Kui inimene on juba poliitika seisukohast ja kodanikuna küps, miks ta ei võiks siis ka vastutada? Äkki on tal just rohkem aega enesearendamiseks? Ehk on tal isegi rohkem mõtteid seoses Eesti Vabariigi elu parandamisega?

 Meoleme situatsioonis, kus anname noortele riigi tasemel selgelt märku, et riik neist ei hooli. Me soovime valimistel saada noorte hääli, kuid me ei taha millegipärast neid kaasata riigi kujundamisse. Miks peaks see noor valima enda kodukohaks riigi, kes ei soovi teda kuulata?

 Väljaränne on suur ja lahendamata probleem. Hetkel kaaluvad äraminekut vähemalt pooled koolilõpetajatest. Ja loomulikult, miks peab noor inimene jätkama oma elu riigis, mille valitsus, selle asemel et mõelda, kuidas suurendada miinimumpalka, tuua välisinvesteeringuid ja luua töökohti, arutab vaid seda, kust valimistel veel hääli juurde saada, et oma võimu mitte kaotada.

 Eelnõu eesmärgiks on tõsta valimisaktiivsust ja suurendada hääletajate arvu. Tänase süsteemi juures tasub meenutada, et paljudel meie riigis sündinud ja elavatel inimestel pole õigust hääletada ei Riigikogu ega Euroopa Parlamendi valimistel – need on nn halli passi omanikud. Nad on inimesed, kes elavad terve elu Eestis, maksavad siin makse ja on aktiivsed siinses kogukonnas, kuid paraku riigi arendamisse neid ei kaasata.

 Kui me kõik tahame elada demokraatlikus ja terviklikus ühiskonnas, siis peame võimaldama valimistel osalemist kõigile Eestis elavatele täiskasvanud mittekodanikele, jättes lastele nende lapsepõlve. Aga kui ühiskond leiab, et noored on täna küpsed valimistel osalema, siis tuleb neile anda ka reaalne võimalus kandideerida. Noori ei tohi petta.

 KESKMÕTE: Noortele tuleb anda ka vastutusrikkam roll – kandideerimisõigus.

MAARIS LAINE, Keskerakonna Noortekogu aseesimees

Jaga |