13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
KevadÕilme Trisberg, 26. märts 2003Kevad - ta paneb südame kiiresti lööma kõik veed oma sängis kiiresti jooksma, ilmuvad esimesed õied põõsal ja puul, nägu kahvatuks jääb kuul. Kevad ja noorus kui munakoorest linnuke koorund, kõike ta maailmas vaadata tahab olgu siis hea või olgu see paha. Kui kevad endaga valmis saand suveks, kõik põõsad ja puud on kasvanud suureks, siis on ju ka südamel hea seda igaüks meist paljudest teab. Kuid siis jälle rahutuks teeb, et kaugel ei ole päev sügisene, kus viljad valminud põõsal ja puul ja teinegi nägu saab paistma sügisekuul. Tuleb armutult jällegi talv, kustutab elu puudel ja põõsastel, millele elu andis kord kevade arm kõik endaga matab, lumi valge ja karm. Nõnda inimese elugi käib, nõnda, lühike meile ta näib, on kevad - on noorus, hellus, armastus kuid varsti aga leiad, et vanadus kutsub. Ja kõik, mida andis kevade arm kustutab elu, külm talvine karm. Viimati muudetud: 26.03.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
