Rahu endiselt ohus

Raha sõja jaoks on, aga rahva toitmiseks ei ole. Nutune on meie maainimeste olukord: rahvas vaesub, maa tühjeneb tööealistest, 10000 inimest vajab toimetulekuks välisabi.

Kindlasti on rahva rahulolu oma riigiga tugevam riigikaitse kui NATO baasid, tankid ja võõrväed meie piirialadel. Milleni võib viia lõputu pingete üleskruttimine?

Tundub, et Edgar Savisaarest oli vaja lahti saada, sest tema poleks sõjahüsteeria õhutamisega kaasa läinud. Alles hiljuti saime teada, et Kadri Simson on üpris kaua olnud Eestis NATO nõukogu liige ja et just USA saatkond lootis, et Jüri Ratasest saab peaminister. Olgugi et võimuletulnud väidavad, et uus valitsus on inimsõbralik, paneb agressiivne sõjakus paljusid muret tundma.

Kas me tõesti ei oska vaenlasteta elada! – imestas tuntud muusik Eri Klas. Tõepoolest ei oska. Selles veendusin vana aasta lõpul, kui president oma kõnes väitis, et NATO ja USA sõjaväelaste kohalolek Eestis on meie julgeoleku garantii ja et seda usku on rohkem kui 80 protsendil meie inimestest. Jah, lihtne on valitseda rahvast, kes ei oska oma peaga mõelda ega olukorda hinnata. Reformierakond hirmutas rahvast Kremliga ja sel moel püsis võimul 17 aastat.

Nutune on meie riigi olukord. Õigus oli Gustav Naanil, kui ta ütles, et eestlased ei tohiks endid ise juhtida, sest orjageenide tõttu ollakse usinad käsutäitjad ja iseseisvaid otsuseid ei juleta teha.

Kui USA senaator, relvatöösturite eestkõneleja McCain kohtus Stenbocki majas peaminister Ratase ja välisminister Mikseriga, tõi ta teistele NATO liikmetele eeskujuks Eestit, kes palju panustab kaitsekulutustesse ja leiab, et USA sõjaväelaste kohalolek Eestis peab muutuma püsivaks. Jüri Ratas lubas, et Eesti ei kavatse endale võetud liitlaskohustuste täitmises hinnaalandusi teha. Ratase sõnul pole see, mida NATO annab, tähtis mitte ainult meie riigile, vaid ka rahvale, kellest enamik toetab NATO-liikmelisust.

Taas ühinetakse Venemaa-vastaste majanduslike sanktsioonidega. Miks ja milleks?

Kirjasaatja E.A. Harjumaalt

Jaga |