Armulugu tantsupõrandal

Kn,      15. november 2006


„Tantsud tähtedega" kuuenda saate lõppedes oleme näinud kõigi televaatajate ees arenemas Gerli Padari ning tema õpetaja ja partneri Martin Parmase armulugu. Keegi ei vaidle nende puhul selle üle, missugune fännklubi nende eest hääletusmasina on käivitanud. Keegi ei arutle, et Gerli kui muusikainimene on olnud ikkagi natuke eelisseisundis, võrreldes nii mõnegi lihtsalt tuntud inimesega. Eestlased on näinud üht annet avanemas ja täiustumas.
Viimases saates esitas iga paar kaks tantsu. Neljast paarist kaks olid selgelt head tantsijad (Mikk Saar – Olga Kosmina, Gerli Padar – Martin Parmas) ning kaks publiku tõmbenumbrid (Aivar Riisalu ja Erki Nool oma partnerite Kristina Tennokese-Oti ja Ave Vardjaga). Riisalu kui saate naljajuht oli tänu oma suuvärgile ja rohkearvulisele fännajate armeele hästi vastu pidanud ja langes välja alles nüüd. Nool on aga teinud meeletult tööd, mis viis ta vähemalt kolmandale (pronksi-)kohale.
Selgelt on eristunud Gerli Padari tähelend. Koos Martin Parmasega oli nende viimane rumba taktitundelise meelelisuse meistriklass, mille peale isegi karm Ants Tael ütles, et nägi tantsimas meest ja naist, mitte kesksoolisi.
„Tantsud tähtedega" on kõige muu hea kõrval toonud eestlaste novembriöödesse veel ühe tõdemuse – lisaks heale tantsuoskusele, lisaks helistajate lahkusele ja lisaks isegi isiklikule sihikindlusele on võidu poole minekul vaja veel tundeid. Neid parimaid, mis inimesel teisele inimesele pakkuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)