Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kuidas konstrueerida presidenti

ARVO SIRENDI,      07. juuni 2006


Enamik meie inimesi kas teab või loodab teadvat, milline peaks ühe riigi kogu rahva president olema ning milline ta ei tohiks olla, millised voorused peaksid tal olema ning millised puudused oleksid selles ametis talumatud. Ometi osutub ka arvatava ideaalmudeli kokkupanek võimatuks ja lihtsaimagi kombinatsiooni sisevastuolud jäävad mitte ainult praktiliselt, vaid ka teoreetiliselt ületamatuks.

Tuleb välja, et rikaste ja edukate president on sobimatu vaeste ja tõrjutute jaoks, puritaanide president ei sobi hedonistidele, meeste president naistele, heterode president homodele, vanade president noortele, usklike president ateistidele jne.
Mis oleks, kui näiteks vasakpoolne sotsist kandidaat sobiks ühtaegu parempoolsetele liberaalidele ja konservatiividele.? Tekiks kahtlus, et tegemist on härras- või võltssotsiga. Kes teda aga isiklikult tundnuks või saanuks näha ja kuulata, neil kasvaks kahtlus veendumuseks.

Kompromisskandidaat

Hea mõte on kompromisskandidaati otsida. Kuid leida pole teda enam nii hea. Kompromisskandidaat pole õieti liha ega kala, vaid nii seda kui teist. Teame USA presidente, kes homode häälte korjamiseks lubasid seadustada pederastia sõjaväes, mõistsid karmi tsölibaati leevendavat pedofiiliat teatud kirikutegelaste hulgas, ilmutasid erakordset sallivust mistahes tüüpi seksuaalvähemuste suhtes jne.
Tõeline kompromisskandidaat on suur meister või mustkunstnik, kes oskab piiratud summa raha või hüvesid nii ümber jagada, et kõik saaksid rohkem, et kõigi sissetulekud oleksid keskmisest märgatavalt suuremad, et sotsiaaltoetused kasvaksid vähenevale maksustamisele vaatamata, et mis tahes heaolutase pakuks rahulolu ja näiks elukvaliteedi tõusuna. Ta võib ka väärtuste skaalat ümber mõtestada, pakkuda neile, kellel näiteks raha ei jätku, sedavõrd enam armastust, kaastunnet, hingerahu ja inimlikku soojust. Neile, kes on rikaste peale kadedad, pakutakse leevendust teises maailmas või lohutust, et ega rikastelgi kerge ole ja et nemadki nutavad.

Presidentide paljusus

Eesti ajas on riigil presidente nii vähe, et piisab ühe käe sõrmedest. Mõnes muus vabariigis on neid palju rohkem, isegi mõrvatud presidentide arv ületab meie presidentide koguarvu. Kõik nad on täitnud riigipea funktsiooni vähemalt niikaua, kuni nende oma pea on olnud looduse poolt määratud kohas.
Meie aga võime täheldada presidentide paljusust mitte ajas, vaid ruumis. Igal endast lugupidaval spordiliidul ja -seltsil on oma president, neid on meil ka majanduses, poliitikas, sotsiaalvaldkonnas. Presidentide valimisega on toime tuldud tänu nende voorustele ja vaatamata nende inimlikele puudustele.

Kandidaatide paljusus

See võib olla üks demokraatia tunnustest. Riigikogus valiti märklauaks ja põhjalikumaks lahkamiseks välja 12 kandidaati. Televisioon pakkus kandidaatidele välja võimaluse enesenäitamiseks, keskusteludeks ja väitlusteks. Igaüks neist loomulikult teadis, et kui Arnold Rüütel valimiskogus kandideeriks ja tagasi valitaks, siis sellega muutub teiste šanss nulliks, sest Eestis on Lennart Meri sõnutsi kombeks üks president korraga. (Hiljem tuli siiski välja, et Eesti Vabariigi uue presidendi valimisel jäi eelmine riigipea ikkagi veel presidendiks ega muutunud ekspresidendiks.)
Teiseks debatiks olid naised ja kõige paremad mehed konkurentsist välja arvatud, et edasine väitlus oleks kergem.
Osa kandidaate püüdis väidelda ka debatis mitte osalenud Rüütliga ja pahandada temaga, et ta polnud end enamiku teiste kandidaatide ühiseks märklauaks veel välja pakkunud, kuid tagaselja-kriitikat ei peetud siiski viisakaks. Tõsi küll, viisakus ja kombelisus on meie poliitikas pigem haruldased, kui harilikud.
Praegu aga on veel peaaegu kõigil õigus oma kandidatuur valimiste parlamendietapiks välja pakkuda, eeldusel, et ta saab 22 parlamendiliikme toetushääle. Kõigil on õigus, kuid igaühel pole seda võimalust. See on vaid neljal kandidaadil, sest rohkemate jaoks ei jätku saadikute hääli.
Eks näe, kas valimised jõuavad lõpu eel välja ka valimiskogusse, nn põllule, kus valimiste täielik ikaldumine on välistatud.

Me saame presidendi.


Viimati muudetud: 07.06.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail