Mesilased said mürgist nõelata

Laborist tulnud analüüside tulemused näitasid, et Lääne-Virumaa põldudel oli kasutatud taimekaitsevahendit, mis on mesilastele ohtlik ning mida poleks tohtinud rapsile pritsida. Mesilastest võetud proov näitas taimekaitsevahendi sisaldust, mis võis põhjustada hukkumise. Arvatavasti on tegemist Dandadimiga, mis on mesilastele ohtlik ning mida poleks tohtinud sellel põllul kasutada.

Et enamikul juhtudel võib olla põhjuseks liigne mürgitamine ümbritsevatel põldudel, näitab ka põllumajandusameti kohene reageering esmaste juhtumite järel. 13. juulil tuletas põllumajandusamet põllumeestele ja ka avalikkusele meelde, et seoses taimekaitse kõrghooajaga valitsevad teatud nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. „Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus“.

Ka üks juhtum on liiast

Maaeluministeeriumis leidis 19. juulil aset mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate kohtumine, kus kutsuti üles leidma mõistlik koostöö taimekaitse ja mesinduse vahel. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et ka üks mesilaste hukkumise juhtum taimekaitsevahendite valesti kasutamise tõttu Eestis on „liiga palju ja olukord on murettekitav“.

Tamm nentis, et koostöö on oluline mitmel tasandil kuna tegemist on ühise murega. Ministeerium on välja töötamas muudatusi taimekaitseseaduses. Põllumajandusametile on juulikuu jooksul laekunud viis mesilaste hukkumisega seotud kaebust neljast maakonnast. Kohtumise eesmärgiks oli keskenduda seni aset leidnud ja registreeritud mesilaste surmadega lõppenud juhtumite tulemuste analüüsimisele, anda ülevaade seni tehtust ja arutada, kuidas edaspidi uusi juhtumeid vältida. Maaeluministeeriumi eestvedamisel jätkatakse edaspidigi huvigruppidega kohtumisi vajalike õigusloome muudatuste väljaselgitamiseks.

Mesiniku kirjeldamatu mure

Maaleht ja Delfi on kirjeldanud, kuidas Lääne-Virumaa mesinik leidis Maire Valtini leidis tarude juurde minnes eest kirjeldamatu vaatepildi. „Laibameri oli taru ees,“ sõnas ta. Võimalikule mürgistusele viitas Valtini sõnul, et tarumesilased olid püüdnud hoida ära korjelt saabuvate mesilaste tarru sisenemist. Mesilaste laipu oli nii tarude ees, kui sees massiliselt.

67 aastat mesindusega tegelenud Antu Rohtla sõnul on mesilaste massilise huku puhul tegemist ikkagi mürgistusega. "Ilmselt on keegi pritsinud läheduses oma põllukultuure ja mesilased on pihta saanud," ütles Rohtla. Taimemürgid on pikaldase ja süsteemse toimega ja kui mürk satub taime õitesse ja mesilane selle sealt kätte saab, tuleb ta koju, levitab seda teistele ja sureb ära.

Tegelikult on mürgitamisjuhtumeid aga palju rohkem kui avalikkuse ette jõuab. Valtini sõnul oli Tartu ja Antsla kandis samasugused juhused, ent õnneks mitte nii katastroofilisi. "Iga päev tuleb aina juurde neid, kes räägivad, kellel ja millal jälle mesilased ära on surnud," ütles naine. Paljud aga ei taha sellest avalikult rääkida, sest kardavad naabrimeestega tülli minna.

Teine põhjus, miks väikemesinikud probleemist rääkida ei taha, on maine pärast kartmine. Kui mesinikud ütlevad, et nende mesilased on mürgitatud, kardetakse kohe ka, et müüdav mesi on mürgine, ehkki Valtini sõnul see tegelikult nii ei ole.

Samas toob Rohtla näite ettevõtjate arusaamatust käitumisest. "See, kui pannakse ajalehte kuulutus, nagu teeb edelaraudtee, et "meie hakkame nüüd pritsima, pange oma mesilased kinni", on ääretult asjatundmatu," ütleb Rohtla. Kui panna ühte tarusse 80 000 mesilast kinni, on poole tunni pärast kõik kärjed ära sulanud ja mesilased hukkuvad.

Tuleb teavitada

Antud juhtumeid võiks ära kasutada õppematerjalidena ja vigadest õppida, ent seni on mindud hoopis seda teed, et eksimuse teinud põllumees maksab mesinikule hüvitist ja seal see asi lõppeb, sest omavahel sõlmitud kokkulepped põllumajandusametini ei jõua.

Veterinaar- ja toiduamet aga tuletab mesinikele meelde, et neil on kohustus teavitada mesilaste massilisest hukkumisest kohalikku veterinaarkeskust, et saaks muuhulgas õigeaegselt infot ka mesilaste võimaliku haigestumise kohta. Eeskätt on see lisaks vajalik näiteks Ameerika haudemädaniku võimalikult varaseks avastamiseks meie mesilates, kuivõrd Ameerika haudemädanik on suurimat kahju tekitav mesilastaud maailmas. Kui on kahtlus, et mesilased on hukkunud taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel, tuleb mesinikul teavitada koheselt põllumajandusametit.

Seniks aga tuleb hoida pöialt, et ilm on soodne ning juhtumitest on õpitud.

Aivar Jarne,

Kesknädal

+foto allkiri: Maaeluministeeriumis arutati 19. juulil mesilaste massilise suremuse teemat. Vasakult: taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, asekantsler Toomas Kevvai, minister Tarmo Tamm. / Foto: Kertu Kärk.

Jaga |