Konservatiivne Rahvaerakond: küüditamisega maksime oma alistumise eest

"1941. ja 1949. a küüditamistega maksime kaitsetutena lisahinda selle eest, et me 1939. aastal Nõukogude Liidule (loe: Venemaale) vastupanu ei osutanud.
„Täna toonaseid kannatusi mäletades ja mälestades peame endale teadvustama, et meie idanaabri meelelaadi pole möödunud aastakümned muutnud," ütles Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

„Nõukogude Liidu lagunemine vabastas küll osa Moskva iket talunud rahvaid, ei muutnud aga Kremlis võimutsevat mõtteviisi. „Lähivälismaa" kui Vene imperialismile uut definitsiooni pakkuv doktriin võeti vastu juba 1992. aastal. Esimene ja teine Tšetšeenia sõda, sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine praegu näitavad, et elame kõrvuti riigiga, mille eliit pole loobunud impeeriumi restaureerimise ideest ja kes on selle nimel kõhklematult valmis kasutama ka toorest jõudu."

Helme lisas, et 1939. aastal loobus Eesti juhtkond vastupanust, lootes säästa rahvast kannatustest. Maksime aga palju valusamat hinda: küüditatute purustatud elude, kolmes võõras (mitte oma riigi!) sõjaväes võidelnud meeste ohvrite, massilise paadipõgenike laine ning metsavendade lootusetu vastupanu näol.

„Me ei tohi toonaseid vigu korrata. Peame olema Venemaa ülevõtmiskatseteks alaliselt valmis, seda enam, et erinevalt 1939. aastast elab praegu meie kõrval ja seas arvukas impeeriumimeelne viies kolonn," on Helme veendunud.

Erakonna väljastatud pressiteates öeldakse, et peame kogu aeg teadma, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid ka meie liitlased. Oodata moskoviitidelt 21. sajandile viidates halastust kaitsetute inimeste vastu, on lihtsalt rumal. Halastust ei ilmutatud Liivi sõja ajal; halastust ei ilmutatud Põhjasõja ajal; halastust ei ilmutatud punase mässu ega Vabadussõja ajal; halastust ei ilmutatud Teises maailmasõjas.

Ja halastust ei ilmutata ka nüüd.

Jaga |