Seitsme venna koolitee

 Põhjanaabrid tähistasid oma iseseisvuse 90-aastast juubelit mullu, meie tänavu. Meie riikluse sünd ja edasine areng on paljuski sarnane, ning samas on see tee olnud erinev. Ent koos on end lahti rebitud Vene impeeriumist, sõditud oma riigi ja rahva eest. Soome osa meie taasiseseisvumisel on veel lahti kirjutamata. Kahe väikese riigi iseolemist Euroopa ääremail ja iseseisvalt hakkama saamist peeti tookord imeks. Nõnda arvasid suured ja vägevad. Seda sünni- ja püsimisimet peab hoidma tööd tehes ja mõistlikult oma pere- ja riigiasju ajades. Väärikalt nii omal maal kui ka kaugemalgi. Et meid mõistetaks ja kuulda võetaks. Et suurtelgi oleks selge: Soome ja Eesti on olemas ning on otsustanud püsime jääda.

Enn Anupõld on neli aastakümmet tegelnud Soome ja soomlastega. Ta on elanud ja töötanud Helsingis NL Teleraadiokomitee korrespondendina Põhjamaades ühtekokku seitse aastat. Teinud sellest maast filme, kommenteerinud nende aastate suuri sündmusi Moskva üleliidulisele raadiole ja Eesti Raadiole, kirjutanud artikleid Eesti, Soome ja Vene meedias, avaldanud neli raamatut. Üks neist („Euroopa aknalaual“) ilmus Soomes mõned aastad tagasi. Sellelt aknalaualt püüabki ta nüüd „Kesknädala“ lugejale meie põhjanaabri ajaloo ja tänapäeva lähemale tuua.

Hakatuseks

Ühel ilusal mihklikuu hommikul olid Jukola talu seitse venda tõusnud väga sapiste ja vaiksetena. Ajanud pühapäevarõivad selga, olid nad otsustanud köstri juurde kooli minna. Mis edasi sai, jutustab juba Aleksis Kivi meile oma surematus raamatus „Seitse venda“. Ega nende koolitee olnud kerge. Ent poisid õppisid veel elust enesest. Pärast järjekordset sõda koolitasid neid kolm köstrit – Paasikivi, Kekkonen ja Koivisto. Visalt ja suure punnimisega tuli õpetus kohale. Praegu on Soome üks maailma jõukamaid ja haritumaid riike.

Nende ridade kirjutaja arvab, et meilgi seisab ees veel palju õppimist. Eurovisiooni võidust hoolimata. Meil oleks tahtmise korral palju õppida ka soomlastelt, neist suisa eeskuju võtta. Selle mõttega on need read kirja pandud. Kõik arvud pärinevad Soome ametlikust statistikast, mida kirjutajale lahkelt toimetas Soome Välisministeeriumi pressi- ja kultuurivalitsus. Tänu selle abile oli võimalus viimaste aastate jooksul palju kordi üle lahe käia, vanades tuttavates paikades ringi sõita, värskendada mälu. Loodan, et see kirjatükk annab lugejale uut teavet ja mõtteotsi oma riigi asjade korraldamiseks arukalt ja ette vaadates.

Tallinn, suvi 2008

Head lugemist!

Enn Anupõld

I „Nii muutub maailm, armas Esko!“ (A. Kivi „Nõmmekingsepad“)

Kord istusime Katajanokal Max Jakobsoni kodus. Legendaarne soome diplomaat, politoloog ja välispoliitikatundja, kunagine Soome suursaadik USA-s ja esindaja ÜRO-s. Selle maailmaorganisatsiooni peasekretäri reaalne kandidaat, kelle valimise blokeeris Nõukogude Liit. Paljude maailmapoliitikat käsitlevate klassikaliste raamatute autor. Osa neist on tõlgitud ka eesti keelde. Lennart Meri kutsel asus ta juhtima okupatsioonivõimude tegusid uurivat rahvusvahelist komisjoni.

Vestlesime vahetult enne Eesti pääsemist Euroopa Liitu ja NATO-sse. Küsisin ja kuulasin vana targa mehe arvamusi maailmapoliitikast. Valisin sellest intervjuust kolm küsimust ja vastust. Nende ridade kirjapanijale tundusid vastused ülimalt ajakohastena. Ka täna, kuigi maailm on möödunud paari aastaga palju muutunud.

Järgneb...

Jaga |