Valitsus silmitsi lõhkise künaga

KALEV KALLO

Riigikogu liige, Keskfraktsioon

Esimesena meenus nende katse riigi rahaliste raskuste sildi all muuta Riigikogu praeguse koosseisu liikmete tasustamise korda. Siis selgus, et oma loometuhinas olid nad jätnud läbi lugemata põhiseaduse, kus siililegi selges sõnastuses seisab, et Riigikogu saab seada palgatingimused alles järgmisele koosseisule. Tol korral ei lõppenud visadus enne, kui Riigikohus selle selgelt välja ütles.

Järgmisena meenub juba kuulus soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu menetlemine, kus meile tuntud autoritekollektiiv kaasa lõi, täiendades seda kohalike omavalitsuste valimiste seaduse täiendusega, millel oli ainult üks nähtav eesmärk - suurendada Tallinna linnavolikogu liikmete arv 63-lt 79-le. Küll oli see eesmärk aga risti vastupidine Riigikogu liikmete palga eelnõule, milles sooviti raha kokku hoida; selles eelnõus aga Tallinna kulutusi suurendada. Selles pole aga midagi iseäralikku, sest tänase koalitsiooni kogu senise tegevuse eesmärgiks on olnud riigi kulutusi inimeste toimetulekuks kärpida ning kohalike omavalitsuste kulutusi suurendada ja nendelt veel raha ära võtta. Teatavasti saatis president ka tolle küüraka soolise võrdõiguslikkuse seaduse Riigikokku tagasi, ja asi lõppes kahe eraldi seaduse tegemisega.

Nüüd siis praegu ja siin meie ees olev „küna". Päris ehmatav on mõelda, mis vee- ja kanalisatsioonimajanduse turul täna oleks toimunud, kui president oleks monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse välja kuulutanud. Alates 15. juulist oleks kohalikel omavalitsustel kadunud igasugune õigus kooskõlastada ja kehtestada vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariife ja liitumistasusid. Enne 1. jaanuari 2011 ei oleks vee-ettevõtjal neid vaja olnud ka kooskõlastada Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtjad oleksid võinud välja saata selliseid arveid, mis kliendid tummaks oleks võtnud, ja nende arvete sissenõudmisel oleks vee-ettevõtjaile igati seaduspärane õigus jäänud.

Loomulikult on see pilt minu poolt veidi utreeritud, et selgemini esile tuua asjade ühest küljest tõsidust ja teisest küljest absurdsust. Arvan, et ükski vee-ettevõtja nii poleks teinud, sest reaalses keskkonnas tegutsedes on neil mitmeid kordi rohkem vastutustunnet, kui mõnede seaduste autoritel, sest nad peavad samas keskkonnas edasi töötama ka peale 1. jaanuari 2011. Olen rääkinud mitme seda teenust osutava firma juhiga, ja nende põhiprobleem olnukski selles, et oleks puudunud partner, kellega läbi arutada ja kooskõlastada järgmise aasta tariifid ja neid nõuetekohastel tähtaegadel teatavaks teha.

Nüüd veel ühest tahust seoses käesoleva eelnõuga. Eelnõu menetluse käigus täiendati seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Riigikogu ametnike ja spetsialistide abiga nii palju, et sellest sai tegelikult kaugkütteseaduse ning vee- ja kanalisatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti muudeti ka pealkirja, kuigi ka uus pealkiri ei vasta tegelikult sisule. Menetluse lõpuks tundusid eelpoolnimetatud seaduste muudatused olevat mõistlikud, mistõttu ka opositsioon asus seda eelnõu toetama ja hääletas osaliselt selle vastuvõtmise poolt. Suure hulga soliidsete ametiasutuste spetsialistide kaasalöömine eelnõu parandamisel ja lihvimisel tõenäoliselt uinutas meie valvsuse eelnõu autorite ja nende toodangu suhtes.

Siin sobib meelde tuletada juba antiikajast pärit tarkust - eksimine on inimlik. Olen kuulnud öeldavat, et kes kaks korda ühes ja samas kohas eksib, see pidavat juba idioot olema. Tasub selle üle mõelda! Pealegi tänaseks on koalitsiooni mõnes osapooles jõutud selgusele, et selle eelnõu seaduseks saamine tõstab kindlasti osade vee-ettevõtete teenuste hinda, seda võis kuulda ka „Aktuaalse Kaamera" uudistes. Teiseks, ei ole enamusel tekkinud mitte mingisugust veendumust, et mõneski kohas veehind langema peaks, kuna algatajad on oma kampaania üles ehitanud blufile ja puuduvad igasugused reaalsusel põhinevad analüüsid.

Täna suudab iga vee-ettevõtja oma hinna Konkurentsiametile ära põhjendada ja Konkurentsiametil puudub know how selle ümberlükkamiseks, eriti juhul, kui vastas on tunnustatud rahvusvahelised eksperdid. Kui mitte muidu, siis kohtus on nende sõnal kindlasti suurem kaal. Milleks siis esitada eelnõu, mis kindlasti tõstab hindu, aga muus osas mitte midagi ei muuda?

Aktsiisimäärade kasv viimasel kümnel aastal

Jaga |