Saksamaa haarab initsiatiivi

Tuleval aastal möödub 80 aastat kurikuulsast Müncheni kokkuleppest, millega Tšehhoslovakkia oli sunnitud loovutama sudeedisakslastega asustatud alad Saksamaale. Itaalia diktaatori Benito Mussolini algatusel toimunud kohtumisest tšehhid ise osa ei võtnud. Nende sõjalised liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa lihtsalt teatasid hiljem, et kui sakslaste nõudmistele järele ei anta, siis peavad tšehhid üksi Hitleri vastu sõdima.

Varsti pärast Sudeedimaa annekteerimist okupeerisid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Kokkulepe, mis päästis hetkeks sõjast, aitas lääneriikidel võita aega, et paremini valmistuda Saksamaa tõrjumiseks, kuid läks ajalukku ikkagi autu reetmisena.

Võimalik, et Ewald-Heinrich von Kleist algataski Münchenis iga-aastaste julgeolekukonverentside korraldamise osaliselt just sellise minevikupärandi varjutamiseks, kuid otsese tõuke selleks andis talle Kuuba kriis, mille ajal maailm jõudis juba tuumasõja äärele.

Valitses täiesti reaalne oht, et vallandubki apokalüptiline kolmas maailmasõda. See näitas, et katastroofiliste tagajärgedeni viivate arusaamatuste vältimiseks on vaja edendada riikide vahelist dialoogi, mis aitab neil üksteise taotlusi ja samme paremini mõista. Nii toimuski 1963. aastal, kui möödus veerand sajandit 1938. aasta sobingust, Münchenis esimene niisugune rahvusvaheline kokkusaamine, mis nüüd nädalavahetusel taas aset leidis.

Esialgu ei olnud muidugi tegemist nii kõrgetasemelise üritusega, kus käivad riigijuhid. Esimesel kohtumisel osales umbes 60 inimest ning see ei erinenud palju Bilderbergi grupi või Mont Pèlerini Ühingu kokkusaamistest. Mõte oli julgeolekuasjatundjaid erinevatest riikidest kokku tuua, et asju omavahel avameelselt arutada.

Hiljem hakkasid Münchenis järjest sagedamini käima ka riikide kaitse- ja välisministrid; kokkusaamised omandasid üha avalikuma iseloomu. Erinevalt näiteks Bilderbergi grupi kogunemistest, mille kohta väljastatakse vaid lakoonilisi pressiteateid.

Formaalselt on Müncheni julgeolekukonverentsi näol tegemist valitsusvälise üritusega, kuid see on teeninud algusest peale selgelt eesmärki siduda Saksamaad tugevamalt läänemaailmaga ja tõsta selle riigi diplomaatilist prestiiži. Kohtumised toimuvad hoones, kus tänapäeval asub hotell, aga kunagi tegutses Baieri välisministeerium.

Tänavusel konverentsil esinesid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kaitseminister Ursula von der Leyen ja välisminister Sigmar Gabriel. Üldse osales üritusel umbes veerandsada riigi- ja valitsusjuhti ning enam kui 80 kaitse- ja välisministrit.

"Mina olen kindlal veendumusel, et tasub võidelda multilateraalsete, ühiste struktuuride eest," ütles oma kõnes kantsler Merkel. Ta rõhutas, et Saksamaa on pühendunud eesmärgile tõsta kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st, kuid lisas, et seejuures tuleks võtta arvesse ka kulutusi arengukoostööle ja kriisiennetusele (nagu oli juba eelnevalt öelnud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker). Kaitseminister täpsustas hiljem, et selle tasemeni tahetakse jõuda aastaks 2025.

NATO on Merkeli sõnul ka ameeriklaste huvides, ning võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu on väga oluline see, et sinna kuulub islamiusulisi riike. Peab olema selge, et terrorismi põhjuseks on mitte islam, vaid islami väärtõlgendus, rõhutas Saksamaa kantsler, lisades, et seda peavad ütlema selgelt islami usujuhid, sest eraldusjoont rahumeelse ja mitterahumeelse islami vahele ei saa tõmmata Lääne poliitikud.

"Maailm on dramaatiliselt muutunud. Meil ei ole mingit kindlalt püsivat rahvusvahelist korda," märkis Merkel, rõhutades, et ohtudele saab vastu astuda vaid üheskoos, ning seetõttu on vaja tugevdada selliseid struktuure nagu Euroopa Liit, NATO ja ÜRO.

Merkel ütles, et ei lõpeta isegi pärast Krimmi annekteerimist ja separatistlikku tegevust Ida-Ukrainas Venemaaga heade suhete taotlemist, kuid territoriaalse terviklikkuse põhimõte peab jätkuvalt kehtima, sest vastasel korral lööb kõikuma kogu Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Müncheni julgeolekukonverentsil on Venemaad esindanud varem nii president Vladimir Putin kui ka peaminister Dmitri Medvedev. Sel korral pidas kõne välisminister Sergei Lavrov. Kui paari aasta eest katkestati tema sõnavõttu vahelehõigete ja vilistamisega Ukraina praeguste võimude tulihingeliste toetajate poolt, siis nüüd midagi nii dramaatilist ei juhtunud.

Lavrov seletas, et külma sõja järgne ajastu on läbi, maailm ei muutunud läänekeskseks ega ka turvalisemaks ja stabiilsemaks ning et NATO laienemine on viinud pingete kasvuni Euroopas. Tema sõnul tuleks nüüd luua "demokraatlik ja õiglane maailmakord, kui tahate, siis nimetage seda "läänejärgseks", kus iga riik, tuginedes oma suveräänsusele rahvusvahelise õiguse raames, üritab leida tasakaalu enda rahvuslike huvide ja partnerite rahvuslike huvide vahel, austades neist igaühe kultuurilis-ajaloolist ja tsivilisatsioonilist omanäolisust".

Milline see "uus kord" tegelikult olema saab, seda näeme võib-olla juba õige varsti. Vähemalt ajaleht Kommersant kirjutas Müncheni külastanud USA delegatsioonile lähedal seisvale allikale viidates, et praegu üritatakse leppida juulis Hamburgis toimuva G20 kohtumise ajaks kokku USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist.

ANDRES LAIAPEA,

vaatleja

[fotoallkiri] KOKKULEPETE KOHT: Formaalselt on Müncheni julgeolekukonverentsi [Munich Security Conference, MSC] näol tegemist valitsusvälise üritusega, kuid see on teeninud algusest peale selgelt eesmärki siduda Saksamaad tugevamalt läänemaailmaga ja tõsta selle riigi prestiiži maailmas. Fotol Saksamaa kantsler Angela Merkel kõnet pidamas.Foto Youtube.

Jaga |