Haldusreform Võrumaa mehe pilgu läbi

Just sellisest nähtusest, kus üks Eesti paikneb pealinnas ja ülejäänud osa Eestist kusagil ääremaal, tulenebki minu missioon Riigikogus. Tahan saavutada olukorra, kus Võrumaal, nagu ka ülejäänud Eestis, areng ei seisaks, et ka maapiirkondades oleks majanduslikku elujõudu ja intellektuaalsust. Tahan saavutada olukorra, kus ääremaadelt mitte ei põgenetaks, vaid sinna hoopis tahetaks minna – ilusa ja tervisliku elukeskkonna pärast. Tahan seista nüüdisaegse Eesti eest, kus iga kilomeeter Tallinna kesklinnast eemaldumist ei tähendaks töövõimaluste halvenemist ja palga alanemist.

Ma soovin kogu oma energia ja teadmised rakendada selle hüvanguks, et Eestis hakkaks lõpuks toimima regionaalpoliitika selle kõige paremas tähenduses.  Paljud tublid poliitikud on selles valdkonnas vaeva näinud, kuid vaatamata ühistele jõupingutustele on ääremaadel probleeme töökohtade vähesusega, töötasude ebapiisava tasemega, ettevõtete väikese huvitatusega ja üldise majandusaktiivsuse soikumisega. Sellest omakorda tuleneb, et hääbub sotsiaalne ja füüsiline infrastruktuur ning inimesed on sunnitud oma püsivast elupiirkonnast lahkuma.

Poliitikutele mõistetavas keeles tähendaks ülaltoodu seda, et üheks oma oluliseks prioriteediks parlamenditöös seaksin haldusreformi küsimustega tegelemise. See teema on üleval olnud täpselt senikaua, kui nüüdisaegses iseseisvas Eestis üldse poliitikat on tehtud, ja ikkagi pole kõiki rahuldava tulemuseni jõutud. Reform peab joone alla saama, ja seda viisil, et siit enam mingit arengupidurit Eestile poleks, ei üldise arengu ega ka regionaalpoliitiliste probleemide lahendamise mõttes.

Haldusreform on ühelt poolt nagu mõttetu teema, sest vaesust liites ju rikkust ei tekita, kuid segadust ja probleeme võib sisseharjunud struktuuri muutus kaasa tuua küllaga. Teisalt kujundab halduskorraldus ikkagi reaalset elu – kas siis soodustab arengut või takistab seda. Tänane halduskorraldus on viinud suuremate linnade välised alad üha kiirenevale allakäigule ja halastust ei ole loota ka väiksematele linnadele.  Järelikult, tänane halduskorraldus ei tööta, vaja on muutusi, ja seda olulisel määral.  Peame suutma oma mugavustsoonist välja astuda enne, kui on liiga hilja ja enam polegi mõtet mingit reformi ellu viia.  Mida sa väljasurnud maapiirkonda ikka reformid…

Olen Võru linnavolikogu esimehena väga praktiliselt ja reaaleluliselt tunnetanud, et kohalikud omavalitsused peavad leidma võimaluse liituda.  Igaühel omaette võib ju uhke ja sõltumatu tunne olla, kuid läbi ajaloo on ikka ja jälle tõestamist leidnud asjaolu, et ühistöös peitub jõud.  Kui nüüd näitega pisut teise äärmusse minna: ei saa ju iga küla omada vallamaja, korraldada iseenda ühistransporti, harida omi lapsi, korraldada ise politseiteenust, ehitada ise oma teid jne.  Mõningaid asju on mõistlik teha üheskoos ja mõned funktsioonid on arukas üldse riigi kanda jätta.

Mingi koha pealt jookseb paratamatult mõistlik elanikearvu piir, alla mille ei ole võimalik normaalsel tasemel ja ka majanduslikku mõistlikust arvesse võttes piirkonna elu korraldada. Täna on meil ikkagi liiga palju liiga väikseid omavalitsusi, ja see on ka üheks põhjuseks, miks maal elu kiratseb.

Ühesõnaga, tegemist on väga keeruka ja väga vastutusrikka teemaga, et maapiirkonnad saaksid areneda ja et inimestele liitumise läbi liiga ei tehtaks. Poliitikuna tahan ma Riigikogus näidata, et hea haldusreform annab maale taas elujõu ja et Eestimaa ei kasva väljaspool suuremate linnade piire lihtsalt võssa. Ja praktikuna ei soovi ma Riigikogus mitte seda ainult näidata, vaid ka rakendada oma jõud oluliste asjade reaalsesse tegemisse.

Mul on väga hea meel, et lõpuks on Eestimaal saabunud aeg, kus keskerakondlik poliitika saab ka valitsuse tasandil ellu viidud. Lõpuks on Eestis tekkinud ajalooline poliitiline võimalus selleks, et meie riigis pääsevad mõjule inimkesksed majandus-sotsiaalsed lahendused ja meie kõigi elu muutub selletõttu paremaks. Omalt poolt proovin parlamendis olla igal võimalikul viisil Keskerakonna poliitilise suuna üks elluviijatest ja partei algatuste toetaja.

[esiletõste] Tänane halduskorraldus ei tööta, vaja on muutusi, ja seda olulisel määral.

TOOMAS PAUR,

Riigikogu liige

Jaga |