Uus riik, uus ühiskond, uus õiglane juhtimine

Kodanikuühiskond on ideaalühiskond, mille poole püüeldakse ning peabki püüdlema.

Kuidas kodanikuühiskonna poole liikuda? Tuginen siinkohal juba meie käes olevatele võimalustele.

Arvamusfestivalid

Nende eesmärk on välja selgitada arvamusliidrid, keda esitatakse kandideerima kohalikel ja Riigikogu valimistel. Arvamusfestivalid toimuvad kõikides maakondades; arvamusliidriks saab inimene, kes võidab valijatest kodanike usalduse. Arvamusfestivalidele saavad kodanikud ise ennast registreerida. Arvamusfestivalid selgitavad välja kogukonnale ja riigile kõige vastutustundlikumad kodanikud, kes suudavad täita ülesandeid nii kohalikes kui ka riigi esindusorganites. Igas maakonnakeskuses oleks maakondlik valimiskomisjon, mis kinnitab nii kohalikku omavalitsusse kui ka Riigikogusse kandideerijad. Valimisringkonnad moodustuvad maakonnapõhiselt. Kandidaadid, kes osutuvad valituks, asuvad täitma tööülesandeid nii kohalikus omavalitsuses kui ka Riigikogus. Istungeid hakkab juhatama vanim saadik. Erakondadest saavad oma maailmavaadetega huviklubid, keda riigijuhtimisse enam kunagi ei kaasata. Riiki valitseb ja juhib Eesti Vabariigi kodanikust valija.

Kõlab utoopiliselt?

Sugugi mitte, kui meenutame vaid, missugune suur rahvast ühendav jõud oli kunagi Edgar Savisaare poolt ellu kutsutud Rahvarinne. Rahvarinde loojad innustusid Eesti vabadusvõitlusest. Tänases Eestis on isegi üks inimese põhiõigusi – sõnavabadus – otseselt ohus. Rääkida ja oma arvamust avaldada saavad vaid üksikud väljavalitud meie hulgast. Meie poolt kirjutatud sõnumeid ei avaldata nn. peavoolumeedias. Vägisi tekitatakse olukord, kus mõned meie hulgast saavad külge „ekstremisti“ ja „vihaõhutaja“ sildi.

Laske rahval rääkida. Vajame uut Rahvarinnet!

JÜRI PALLO Võrust

5. oktoobril 2016

Jaga |