Suviselt kuum ajakirjanike pressipäev

Mati Jakson,      04. september 2002


13.augustil toimus Eesti Ajakirjanike Liidu ja Padise valla initsiatiivil kohalik pressipäev, mis üritusest osa võtnud ajakirjanike arvates oli üks paremini organiseeritud pressipäevi.
Hommikul kella kaheksaks kogunes Raadiomaja juurde Talllinnas ligi kolmkümmend sulerüütlit. Esindatud olid ka raadio- ja teleajakirjanikud. Külastati Eesti suurimat roosikasvatajat Laheotsa talu aiandit, kus peremees Johannes Valk andis ajakirjanikele põhjaliku pressikonverentsi. Järgnes ekskursioon aiandi roosiväljadele, mis laiuvad poole hektari suurusel maaalal.

Kohtumine Leemet Vaikmaaga, Padise populaarse vallavanemaga, toimus vallamaja ruumes, mille hooned harmoniseeruvad ülihästi ümbritseva looduse ja vanade kloostri varemetega.
Pärast hommikukohvi andis Padise ajaloost ülevaate kohalik harrastusajaloolane ja muusikapedagoog Heino Ridbeck. Lossivaremete säilitamis- ja konserveerimis-taastamisest kõneles Rein Kiviorg. Renoveerimistöid toetab finantsiliselt Eesti Muinsuskaitseamet. Huvitavaks kujunes ka lühimatk Harju-Madisele. Imetleti kaunist paekallast, tutvuti kiriku ja esimese maarahva kooli rajaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnikohaga. Tänaseks on selgunud ka Eesti maarahva esimese kooli asukoht, mis asub Harju-Risti ja Hatu küla vahelisel maaalal endises Aru kirikumõisas. Seal õpetati lapsi juba 1683. aastal. Seega võib oletada, et esimesed kirjaoskajad talupojad pärinesid praeguse Padise valla territooriumilt. Siin ehitati ka esimesed kaks koolimaja. Üks Harju-Madisele ja teine Harju-Ristile. Tollal toetas Forseliuse ettevõtmisi Rootsi kuningas, kelle juures rahvakooli rajaja kahe kohaliku lugemisoskusega talupoisiga käis - tõestamaks eestlaste võimekust ja et saada raha nii koolimajade kui ka Õpetajate seminari loomiseks Tartu lähistel.

Laheotsa talu kartuliväljad pakkusid ajakirjanikele eriti suurt huvi. Külastati Raul Rosenbergi initsiatiivil rajatud rapsipõlde, kus kõik kohalolijad said kuulda AS Raubi rapsikasvatuse võimalustest ja perspektiivist vastavalt Eesti tingimustele.
Pärast kosutavat lõunasööki külastati Harju-Risti kirikut, mis on saanud tuntuks omapärase poolkuukujulise torniga.
Tolmlev kruusatee viis Vihterpallu Kibrule, kus mereäärses metsatukas asub AS M.V.Vool vääriskala töötlemise tsehh. Omanik Mati Vetevool oli erakordselt ajakirjanikesõbralik, jutustades oma töödest-tegemistest. Ta on tõestanud seda, millest vähesed unistadagi julgeksid. Arendades ettevõtlust valla ääremaal, andis ta tööd 50 inimesele.
Pärastlõunal näitas vallavanem Leemet Vaikmaa küllatulnutele Vihterpalu metsa suurpõlengute tagajärgi erinevate aastate kaupa.

1402. aastal asutatud Hatu mõisas kuulati legende von Rammidest, kellele kõik Padise vallas asuvad mõisahooned kuulunud. Saadi teada, et mõisahoones on nõukogude ajal töötanud koolijuhatajana endise Eesti Vabariigi kirjanik Jetta-Ollik-Andevei (kodanikunimega Henriette-Ollik-Parve). Tema sulest ilmus 1937-38. aastal ainus eesti skaudiromaan "Alati valmis". Raamatut tutvustas kohapeal tema endine õpilane.
Paljudele ajakirjanikele oli uudiseks, et kirjaniku isa Jaan Ollik oli töödejuhataja Estonia teatri rajamisel ning tema kätetööd imetlevad turistid Haapsalus, kui heidavad pilgu Eesti ühe kaunima endise jaamahoone puitpitsidele. Paaril kohaletulnul oli ununenud skautide deviis "Üks kõigi, kõik ühe eest", kuigi seda oleks eriti tänases Eestis, kus rahvas on liialt kahestunud, vaja väga teada.
Pressipäev jätkus läbi valla kõige vanemate külade. Paeküla olevat mainitud esmakordselt 1241. aastal. Meeldiv oli, et muinasasula ja endised koolikohad on tähistatud. Mitmed ajaloolased on tänaseks oma arvamusele kinnitust leidnud, et just Padise nimi on kunagi alguse saanud muistse kihelkonna suurimast külast.
Elevust tekitas justkui ajakirjanikke oodanud valla kauneim hobune Lilli. On ju hobused tänases külapildis harulduseks jäänud.

Piknik Kurkse rannas lõpetas pressipäeva. Puhati kuumast, kuid hästi korda läinud päevast. Jagati kiidusõnu valla juhtkonnale, peeti meeles neid, kes päeva organiseerijale abiks olid.
Pärast tänuavaldusi ja puhkust lausus päevakaja koostaja: "Vaatamata raskustele võib vahel elu olla ilusam kui muinasjutt…" Teel Tallinna olid paljudel raadio- ja sulemeestel-naistel varuks materjale, mida kohe avaldada, mida hoida edaspidiseks kutsetööks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)