Maailm vaatab Venemaa poole

ANNE RATMAN,      23. jaanuar 2008


Samal ajal, kui ametlik Eesti vaevleb russofoobiavaludes, kutsub suur Venemaa külalisi kogu maailmast oma foorumitele, kongressidele ja sümpoosionidele. Sinna voolabki rahvast nii Euroopast ja Ameerikast kui ka Idamaadest.

Rahvusvaheline foorum "Vene kirjandus maailma keeltes", mille aastavahetusel korraldas Moskva Riiklik Lingvistikaülikool kultuurifondi Russki Mir toetusel, oli üks neist paljudest. Et ka Eesti oli kutsutud, oli minu jaoks küll üllatav, aga eks meil toimuvat peetakse suurriigi vaimsetes ringkondades millekski ajutiseks. Muide, kultuuriinimesed on üksteist alati ja igal pool mõistnud – nemad ju ei janune võimu järele. Kui jõudsin Moskvast tagasi, mõtlesin: kas tahangi oma muljeid kellegagi jagada ja kas sellest tohibki rääkida? Vahel on laushäbi väikluse vangi vajunud kodumaa pärast. Ometi loodan, et saame tagasi oma toreda Eesti, kus tahaks kapinurgast taas välja tuua sinimustvalge.

Elada harmoonias nii iseenda kui ka kogu maailmaga

"Maailm on tervik. Viimaste aastakümnete tegelikkus näitab, et tänase Venemaa üks probleem on sotsiaalsete seoste eraldatus ja hävimine," öeldakse kultuurifondi Russki Mir tutvustavas prospektis. "Kodanikuühiskonda ei ole võimalik ehitada nende seoste taaselustamiseta, ajaloolise ja kultuurilise ühtsuse tugevdamiseta, ning selleks ongi fond ellu kutsutud."

(Selgituseks: mõiste russki mir hõlmab Venemaal elavaid venelasi, samuti kõiki kaasmaalasi välisriikides, vene emigrante ja nende järeltulijaid; ka välisriikide kodanikke, kes räägivad vene keeles, kes õpivad või õpetavad seda keelt. Ühesõnaga, kõik neid, kes tunnevad siirast huvi Venemaa vastu. Et mir on vene keeles nii 'maailm' kui ka 'rahu', siis on fondi Russki Mir ülesanne kaasa aidata, et suur vene rahvas elaks rahus nii iseenda kui ka ülejäänud maailmaga. Rahu – see on vaenu puudumine.)

Vene keele oskus muutub prestiizhikaks

Russki Mir hõlmab ka vene elulaadi elustamist, ühtsust ja leppimist pärast 20. sajandi poliitilisi lõhenemisi. Vene maailm peab saama värvikaks, ligitõmbavaks ja huvipakkuvaks, vene keele oskus kujunegu prestiizhikaks ja kasulikuks.

Kavatsetakse toetada ühiskondlikke, akadeemilisi ja haridusorganisatsioone, kõiki, kes on seotud vene keele ja kultuuriga. Foorumi ja fondi mõte ei seisne teiste maade enda poole meelitamises või mingis muus anastamises, nagu mõni seltskond ehk tõlgendama hakkab.

Viis päeva luksust

Pean eelkõige silmas vaimuluksust, kuigi kõrgtasemel oli ka service, alates iga külalise vastuvõtmisest lennujaamas. See oli hingekosutav mõttekaaslaste kohtumine, midagi hingele, sellele läänelikust kängujäävale hingele. Oleks tahtnud hüüatada: milline vahe tänase Venemaa ja meile maalitava Venemaa vahel!

Muljeterohkus ei lasknud algul isegi magada. Ma ei kirjuta nende päevade kroonikat, mainin vaid mõningaid mällusööbinud momente.

Ameeriklane pageb Itaaliasse

Mis läbis kogu foorumit? Õhus oli tunda, et kunagi nii ihaldusväärne Lääne-Euroopa ja ka Ameerika ei ole midagi nii ilusat kui arvasime; jäi tunne, et läänelik on langusteel. Ei saa ju igavesti kesta see, mis on nii labane ja räige. Muidugi, palju on jõutud lõhkuda, inimeste hinge räsida, on lastud pühamaisse paikadesse neid, keda sealt kaugel-kaugel oleks pidanud hoidma. Rahavõim hävitab kõik, lõpuks ka enda.

Ameeriklased tulid ka sellele foorumile n.ö mütsiga lööma, kuid selgesti oli tunda, et nende "tarkusest" enam ei vaimustuta, nende jutt tundus tühi ja tehtud. Maailm ihkab midagi muud. Esialgu bravuuritsenud ameeriklane vajus lõpuks kuidagi ära: tuli välja, et temagi perekond on mures, plaanib emigreerimist kuhugi Euroopasse, arvatavasti naise sugulaste juurde Itaaliasse. Neil olevat suur hirm selle ees, mida kodumaine võimuklikk ette võtab.

Idamaalastest õhkus soojust

Meeldivalt üllatasid foorumil Iraani ja Iraagi esindajad. Nad olid nii loomulikud, neis oli nii palju sügavat soojust ja armastust. Ma ei näinud nende silmis mingit vihkamist meie kui „jõleda" valge maailma esindajate vastu. Või ongi siis kurikuulus araabia terrorist selline? Nad rääkisid vähe – olid rohkem vaatlejad. Need olid küll poetess ja Bagdadi Ülikooli imposantne professor, kuid neilgi oleks täielik õigus põlata jõhkraid sissetungijaid.

Moskva professor tsiteeris peast «Kalevipoega»

Oli üks meeliülendav kohtumine. Moskva Lingvistikaülikooli hallipäine professor, kui kuulis, kust tulnud olen, luges eksprompt eesti keeles meie rahvuseepose viimased 16 värssi ("pirrud löövad kahest otsast lõkendama, küll siis Kalev koju jõuab…")! See võttis keeletuks. Samas tahaks küsida: kas meie praegused isandad paari ridagi sealt teavad? Meil siin kestab absurditeater. Nagu Ralf Parve Kesknädalas kirjutas: vabadusepäeva tähistamiselt olid just vabadusetoojad "ruumipuudusel" välja jäetud...

Foorumil võis kuulda, kuidas kõlab Pushkini „Jevgeni Onegin" ungari, araabia ja hiina keeles (viimases isegi kolmes variandis!). Moskva ülikooliõppejõud tõdesid hiljem, et paljugi sellist, mida mujal alles hakatakse tegema, on Hiinas juba kaante vahel ja õppekavades.

Hommikusöök harfimuusika saatel

Et foorum oli organiseeritud Venemaa presidendi toetusel loodud fondi kaasabil, majutati meid presidendihotelli „Kuldne Ring" (Zolotoje Koltso, Golden Ring), mida haldab presidendi asjadevalitsus.

Milline oli sealne teenindus selle viie päeva jooksul, võite ise arvata! Hommikusöögi ajal kõlas isegi harfimuusika. Iga bankett, üritus või koosolek toimus vaheldumisi kõikides Kuldse Ringi linnade järgi nimetatud saalides või restoranides.

Hotell on ehitatud ammu, kuid hiljem ümber kujundatud, säilitades venepärase luksuse. Kõik nupud ja ornamendid on kuldsed, ruumidel kaunid laed, mingit „eurolõhkumist" polnud ette võetud – märk sellest, et suurriik austab ennast. Numbrituba oli oma 70-ruutmeetrine, seintel suured peeglid, keset tuba troonimas nii lai voodi, kuhu suur perekond mahuks magama.

Hollandi suursaadik kinkis «Oblomovi»

Foorumit oli tervitama tulnud Hollandi suursaadik, kes osutus poeediks – ta luges hollandikeelse luuletuse Peeter Esimesest. Lingvistikaülikooli direktrissile kinkis ta hollandi keelde tõlgitud Lermontovi ja Ahmatova luulekogu ning Gontšarovi „Oblomovi". Tema sõnul on Madalmaades viiskümmend aastat vene klassikat tõlgitud.

Moskva pole enam endine

"Õhtul teile näidatakse, mida nad Moskvaga on teinud!" Nii öeldi meile enne ekskursiooni. Ja tõesti, Moskva linnapea Juri Luzhkov on Moskva arendamisega kõvasti vaeva näinud. Linn väsitab rahvarohkuse ja tempoga. Sellele lisanduvad hiigelsuured reklaamipannood, sageli pidevalt vilkumas. Tipptundidel tekivad ummikud. Silma hakkavad linnapea ihuskulptori Zurab Tsereteli maitsetud skulptuurid.

Metroosse ei soovitatud minna, sest too pole kaugeltki enam see kaunis allmaaraudtee, mida sai imetletud aastaid tagasi. Seal on nüüd nii tugev inimvool, et lausa tõmbab vagunisse ja kannab su ise sealt välja.

Viie miljoni asemel on linnas viisteist miljonit elanikku. Põgenikke kõikjalt maailmast, mitte ainult endistest liiduvabariikidest. Moskva annab kõigile tööd – limiit on 800 000 inimest aastas; nüüd vähendati seda kolmandikule. Pole enam hingele armast laternate ja laiade pinkidega Vana Arbatti – selle asemel on kõledate pankade ja hirmkallite baaride tänav.

Vaimsus ei lase inimvaimul laostuda

Muide, teistest maadest olid foorumil esindatud ülikoolide õppejõud. Eestist (arvatavasti puudus siin teave) sattus Eesti Tõlkeliidu kaudu osalema ainult kaks inimest; üks neist pärit kuulsast Narõshkinite aadlisuguvõsast.

Räägitagu mida tahes – mina igatahes olen selle poolt, et see sügavalt kõlbeline ja südamlik, mida õhkub vene klassikast, leviks kogu maailmas. Olen selle poolt, et maailmas oleks vähem vaenu. Foorumil rõhutati, et ülikooli ülesanne pole ainult teadmistehulga andmine, vaid intelligentsuse kasvatamine. Et inimesed, kel pole lauluhäält, ei kipuks laulma! Jah, edendatakse just seda kardetud vaimsust, mis ei lase inimvaimul laostuda!

Et foorumist võttis osa nii kirjanikke, tõlkijaid ja publitsiste kui ka meediaväljaannete toimetajaid, ülikoolide õppejõude, loomeliitude presidente, fondide esimehi, siis avanes võimalusi sõna sekka öelda mitmel rindel, samuti arendada Euroopa ja Idamaade intelligentide isiklikke kontakte.

Üritus jättis hinge sügava jälje. Et tegemist oli literaatidega, leiab kuuldu-nähtu osavõtjasmaades (neid oli 28) kindlasti laialdast vastukaja.

Lähemat teavet fondi Russki Mir kohta:
www.russkiymir.ru



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (53)