Eurooplased leiavad: Riik on korrumpeerunum kui kohalikud omavalitsused

Küsitlustulemuste kohaselt peab Eestis riiklikke institutsioone korrumpeerunuks 75% ja kohalikke institutsioone 71% elanikkonnast. See tulemus sarnaneb EL-i keskmisele, mille kohaselt peetakse riiklikke institutsioone korrumpeerunumaks.

Vastates küsimusele, millistes ametigruppides on altkäemaks ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikes huvides enam levinud, pidas 43%  kõige korrumpeerunumaks riikliku tasandi poliitikuid ning 38% kohalikke poliitikuid. Ametnikest hinnati Eestis kõige korrumpeerunumaks neid, kes tegelevad riigihangetega (40%), politseinikke (38%), tollitöötajaid (36%) jne.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar küsib Eurobaromeetri uurimistulemuste kohta oma blogisse 23. aprillil tehtud sissekandes: “Miks mätsitakse kinni korruptsiooni riigi tasemel ja püütakse olukorda esitada kallutatult selles suunas, nagu oleks korruptsioon ainult omavalitsuste probleem? Miks vaikitakse sellistest uuringutest, mis on ju tegelikult Eesti firmade poolt läbi viidud ja sisaldavad täiesti avalikku informatsiooni? Küsimus on mõistagi retooriline, sest vastust sellele teab igaüks, kes mõistab Eesti sisepoliitilist olukorda.“

Eurooplased näevad korruptsioonis suurenevat nuhtlust

Seekord pidas 75% küsitletud eurooplastest korruptsiooni suuremaks hädaohuks, 2005. aastal oli neid 72%.

Suurimaks probleemiks peavad korruptsiooni kreeklased (97%), portugallased (95%), ungarlased (95%) ja rumeenlased (95%). Vähimaks paheks loetakse korruptsioon Taanis (22%) ja Soomes (25%). Eesti elanike hinnang püsib Euroopa keskmise lähedal.

Eurooplastelt küsiti: kas viimase 12 kuu jooksul on neile keegi vihjanudki, et nad peaksid andma altkäemaksu mingi teenuse saamiseks?

Eesti on ses suhtes Euroopa keskmisest paremas positsioonis (Euroopas keskmiselt oli altkäemaksuga kokku puutunuid 11%, meil 7%). Kõige harvemini küsitakse altkäemaksu Taanis, Rootsis ja Luksemburgis, kõige enam Rumeenias, Leedus ja Slovakkias.

„Jah”-vastanutel paluti täpsustada, kes on neilt altkäemaksu küsinud. Eestis mainiti politseinikke, tollitöötajaid, kohaliku tasandi poliitikuid, ehituslubadega tegelevaid ametnikke, tervishoiutöötajaid ja inspektoreid (iga loetletud kategooriat mainis 1% vastajatest).

Paluti vastata ka küsimusele: kas riigis on olnud piisavalt kohtuprotsesse, mis aitavad ära hoida altkäemaksuvõtmist?

Enamik eurooplasi (58%) leidis, et nende riigis ei ole niisuguseid kohtupidamisi piisavalt. Eestis on selle väitega mittenõustujaid ja nõustujaid praktiliselt võrdselt; Eesti sarnaneb ses suhtes pigem Soomega kui teiste naaberriikidega. 2005. aastaga võrreldes on kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kelle arvates on Eestis piisavalt sellealaseid kohtuprotsesse.

Võrreldes kõikide teiste EL-i riikidega on Eestis kõige vähem inimesi, kelle arvates põhjustab korruptsiooni organiseeritud kuritegevus. Esikohal selles edetabelis on Itaalia.

EL-i institutsioone peavad vanade Euroliidu riikide asukad korrumpeerunumaks, kui arvavad uute liikmesmaade (sh Eesti) elanikud. Uusliikmete elanike seas on palju ka neid inimesi, kes ei osanud vastavat hinnangut anda.

Euroopa riikide elanikud peavad oma riigi institutsioone korrumpeerunumaks kui EL-i institutsioone. Nii arvavad ka Eesti, Läti ja Leedu elanikud, kuid Soomes ja Rootsis on vastupidi – omaenda riigi institutsioone peetakse EL-i institutsioonidest ausamaks.

Kui küsiti, kelle kohustus on korruptsiooni ära hoida, pidas enamik eurooplasi korruptsioonivastast võitlust eelkõige valitsuste ning politsei ja kohtute ülesandeks. Eesti, Läti ja Leedu elanike arvates on siin kõige suurem roll valitsustel, kuid Saksamaa, Rootsi ja Soome elanike meelest politseil ning kohtutel.

Jaga |