Püsivad kahtlused: Siim Kallas survestas audiitoreid

„21. märtsil Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjonis toimunud kuulamisel täpsustas härra Engwirda oma väljaütlemisi, mis üheselt minu suhtes esitatud väited ümber lükkavad. Sama on teinud ka kontrollikoja president härra Caldeira päev hiljem Euroopa Parlamendis. Selle taustal ei näe ma enam mingit põhjust seda teemat edasi käsitleda," ütles Siim Kallas oma abi Hanna Hinrikuse vahendusel BNS-ile.

2006. aasta meediarünnak eredalt meeles

Kesknädal pöördus seepeale 15 aastat Euroopa Kontrollikojas töötanud Maarten Engwirda poole küsimusega: kas ta  nõustub Kallase väitega, et meedia moonutas tema sõnu?

„Meedia moonutas tõepoolest minu sõnu, kuna originaalintervjuu, mis ilmus Hollandi ajalehes Volkstrant tänavu jaanuaris, oli tasakaalustamata ja sensatsioonihimuline," ütles Engwirda.

„Selles intervjuus rõhutati liigselt negatiivseid aspekte, nagu näiteks mõnede minu endiste kolleegide vähest sõltumatust Euroopa Kontrollikojas minu esimese 4-5 ametiaasta jooksul. Seejuures jäeti ebapiisava tähelepanuta asjaolu, kuidas Euroopa Kontrollikoda on viimase 10 aasta jooksul muutunud märksa professionaalsemaks," lisas ta.

„Nagu Volkstrantile antud intervjuu ajal, olen jäänud endiselt sama kriitiliseks küsimuses, mis puudutab lubamatu surve avaldamist Euroopa Komisjoni poolt üldiselt ja Siim Kallase poolt konkreetselt 2006. aasta lõpul, kui audiitorid avaldasid aastaaruande 2005. aasta kohta," ütles Engwirda.
Tema sõnul oli terve Euroopa Kontrollikoja arvates tol ajal meediarünnak Euroopa Komisjoni, eriti Siim Kallase poolt sobimatu ja ebaproportsionaalne. Kusjuures meediarünnak toimus ennetavalt - enne kui Euroopa Kontrollikoja 2005. aasta aruanne ja järeldused said üldse avaldatud meedias.

„Samas pean ma lisama, et pärast läbirääkimisi, mis leidsid aset erinevate Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Komisjoni teenistuste vahel, hiljem eelpoolkirjeldatud aktsioone Euroopa Komisjoni poolt pole enam toimunud, ei Euroopa Kontrollikoja 2006. aasta aruande ega ka sellele  järgnenud aastaaruannete esitamisel," märkis Engwirda.

Sõnade tagasivõtmiseks võidi survet avaldada

Briti Iseseisvuspartei esindaja Euroopa Parlamendis ja endine Euroopa Komisjoni pearaamatupidaja  Marta Andreasen kahtleb, et kogu probleem tekkis üksnes ajakirjaniku tõttu, kes Engwirda sõnu moonutas. „Tänavu 21. märtsil Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjonis toimunud kuulamisel eitas Engwirda meedias avaldatut, öeldes, et ajakirjanik moonutas tema sõnu," ütles Andreasen Kesknädalale.

„See kõik jättis mulje, nagu oleks Engwirdale avaldatud eelnevalt survet nüüd oma sõnadele vastu rääkida. Euroopa Komisjoni endise pearaamatupidajana tean ma survet, mida Euroopa Kontrollikojale võidakse avaldada. Mul on selle kohta olemas konkreetsed tõendid," lisas Andreasen.

Tema sõnul oli teada, et Siim Kallas soovitas audiitoritel muuta „oma töö metoodikat", et Euroopa Liidu eelarveread oleksid korras. „On täielikult vastuvõetamatu, et auditeeritav nõuab audiitorilt töömeetodite muutmist," märkis Andreasen.

Kesknädal soovis selles küsimuses saada kommentaari ka Engwirda ja Kallase konflikti põhjalikult kajastanud Briti ajalehe The Telegraph ajakirjanikult Alex Singletonilt, kellelt saabunud automaatvastajas olev e-mail edastas paraku teate, et  „pärast kolme õnnelikku aastat" otsustas ta elus edasi minna ega töötagi enam The Telegraphi heaks.

Meenutuseks niipalju, et väidetavalt Volkstranti poolt moonutatud intervjuus ütles Engwirda, et Kontrollikoda on Euroopa Liidu rahade väärkasutamist varjanud, ehkki selle ülesanne on selliseid juhtumeid päevavalgele tuua. "Ette tuli nii kriitika mahendamist kui ka täielikku kõrvaldamist," rääkis ta.

Engwirda süüdistas Kallast, kes aastatel 2004-2010 vastutas pettusevastaste meetmete eest, uurijatele tugeva surve avaldamises, et avastatud väärkasutamisjuhtumeid lastaks kergemana välja paista. Kallasel tuli tema sõnul ette kokkupõrkeid Kontrollikojaga rangete raamatupidamisstandardite kasutamise pärast, mis tähendab, et Euroopa Liidu iga-aastased ülevaated ei ole tegelikult kunagi näidanud tegelikku olukorda.

Lisaks oli nii Kontrollikojas kui ka Euroopa Liidu institutsioonides levinud varjamiskultuur, mis ei lasknud pettuste täielikku ulatust avalikustada, märkis audiitor. "Ükski neist juhtumitest ei saanud kunagi avalikuks, kuna me andsime teavet Kremli-stiilis. See ei tulnud aga meie mainele põrmugi kasuks," rääkis Engwirda jaanuaris.

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

LOOBUS: Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas otsustas  loobuda Maarten Engwirda kohtusse kaebamisest.

OMAB TÕENDEID: Euroopa Parlamendi liikmel ja endisel Euroopa Komisjoni pearaamatupidajal Marta Andreasenil on tema enda sõnul konkreetseid tõendeid sellest, kuidas Euroopa Kontrollikoda on varasemalt survestatud.

ENDISELT KRIITILINE: Euroopa Kontrollikoja endine liige Maarten Engwirda on jäänud kriitiliseks Siim Kallase tegevuse suhtes 2006. aastal.

Jaga |