Barabaner: Aeg ümber mõtestada Baltikumi „ime“

Sillamäel asuva Majanduse ja Juhtimise Instituudi (ECOMEN) rektor Barabaner ütles intervjuus Vene ajakirja Ekspert Severo-Zapad Tallinna korrespondendile, et viis, kuidas toime tulla 1990ndate algust meenutavate majandusraskustega, oleks pikaajalise arengustrateegia loomine. Barabaneri arvates sunnib viimase kümne aasta majanduskasvu aeglustumine ja laenubuumi pidurdumine ümber mõtestama Baltikumi „majandusimet”. Juba praegu on selge, et Baltimaade „Euroopa õnne” suunas tehtud kiire hüpe on läbikukkunud. Ka euro kasutuselevõtt lükkub tema sõnul määramata ajaks edasi. Loomulikult on meie majanduslangust mõjutanud üleüldine halb seis maailmamajanduses – energiakandjate ja toiduressursside hinnatõus. Aga on ka kaks Eesti oma faktorit. Esiteks ülemäära suur majanduse politiseeritus, mis on teravdanud niigi keerulisi suhteid Venemaaga, väljendudes eelkõige transiidiäris. Teiseks süsteemse, põhjalikult läbimõeldud riigi majanduse arengustrateegia puudumine.

Balti riikide iseseisvuse algusaastate majandusedule oli alus pandud veel Nõukogude ajal. Baltikum oli alati omamoodi läände suunatud vitriin. Siia saabus ühe elaniku kohta palju rohkem ressursse kui teistesse liiduvabariikidesse. See oli ka Moskvale kasulik, kuna siin oli alati suurem tootlikkus ja töökultuur, mille tõttu Eesti ja naabrid said rohkem privileege, sh majanduslikke. Sellest ka liidu kõrgeim elatustase, selgitab professor. Eesti viis endistest liiduvabariikidest 1992. aasta suvel esimesena läbi rahareformi ja alustas erastamist, kuid seejärel aeglustus reformide tempo järsult. Nüüdseks on 2000. aastate 8–10protsendiline majanduskasv asendunud miinusega.

Jaga |