Meedia tekitas sotside liidrikriisi

Nii Katrin Saks, Sven Mikser, Indrek Saar kui ka Eiki Nestor tihti vastanduvad üksteisele oma väljaütlemistes. Uue juhtkonna valimine mõni kuu enne Riigikogu valimisi sotsidele imet ei too. Kui sotsid tahavad käituda tõsiselt võetava erakonnana, peaksid nad „valgel hobusel ratsaniku" asemel oma praegust juhti Jüri Pihli (pildil) usaldama vähemalt kuni Riigikogu valimisteni.(Foto Scanpix)

Kas sotsidel on maailmavaadet?

Ivari Padar, Marju Lauristin, Eiki Nestor ja Andres Tarand saatsid 24. augustil sotsiaaldemokraatide volikogule ühispöördumise, kus peavad oluliseks Riigikogu valimistele vastu minnes välja vahetada erakonna juhtkond.

Pühapäeval jõudis erakonna volikogu samale otsusele. „Toetan volikogu otsust korraldada 16. oktoobril uue juhtkonna valimine. Tähtis on, et erakond teeks sel kuupäeval õige otsuse. See aga, et sotsid meedia kaudu omavahelisi suhteid klaarivad, erakonna toetusele kindlasti kasuks ei tule," ütles Jaak Juske (SDE).

Kuus kuud enne parlamendivalimisi läheb üks erakond iseenese reorganiseerimise teele. Millal jõutakse pühenduda valijatele?

Iseenesest ei ole „suure neliku" taotluses midagi üllatavat. Mitmetele juhtivsotsidele on koalitsioon Tallinnas Keskerakonnaga olnud pikka aega pinnuks silmas, mis nende hinnangul iga hinna eest vaja lõpetada. Selle eelduseks on  praeguse juhtkonna väljavahetamine.

Kui sotse valiti juhtima Jüri Pihl, tärkas Eestis esmakordselt lootus, et pärast tuleva aasta Riigikogu valimisi võib Eesti saada eheda vasaktsentristliku valitsuse. Selle sündi on aastaid oodanud tuhanded lihtsad ja töökad Eestimaa inimesed. On ju Pihl suutnud tavasotside ridadesse tuua positiivset elevust ja süstida neile sotsiaaldemokraatlikku maailmavaatelist tunnetust alates hetkest, kui ta kuulutas kadu parempoolsusele Eestis. Oma olemuselt ei ole sotsiaaldemokraadid passiivsed ega leplikud lambukesed. Õige liidri korral on nad võimelised Eesti poliitikas suuri muutusi ellu viima. Seda teavad „suure neliku" liikmed hästi. Seetõttu soovivad nad sotside ridades likvideerida Pihli juhtimisel tärganud siirast, aga neile nii kahjulikku tunnetust.

Enim kardab „suur nelik" reaalsete Keskerakonna poolt läbiviidavate sotsiaalpoliitiliste muutuste teket Eestis. Ollakse mures, et niisuguste muutuste kaudu võivad kaduda nende praegused kõrged ühiskondlikud positsioonid. Tugevalt nartsistlike kalduvustega Lauristin pelgab, et tema kõrvale võib Jüri Pihli tuules noorte sotside seast kasvada uus vaimne liider, kes õhulosside asemel rõhub pigem sotsiaaldemokraatlike ideede reaalse elluviimise vajadusele.

„Suurt nelikut" iseloomustab enesekesksus. On ju üldteada fakt, et nii Lauristinil kui ka Tarandil on minevikus erimeelsuste tõttu tekkinud antipaatia Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu. Samas kahtlen sügavalt, et  nooremate sotside jaoks oleks koostööst Keskerakonnaga loobumise piisavaks põhjuseks Lauristini ja Tarandi isiklikud kibestumised.

Nii Keskerakonnale kui ka sotsiaaldemokraatidele on tähtis ikkagi Eesti tulevik. Paraku vaatavad nii Lauristin kui ka Tarand sellele läbi minevikus klaasistunud silmade. Ja selles osas nemad enam ei muutu. Nad on selleks liiga paindumatud ja eakad.

Kuigi väliselt näib Eesti ühiskond karm, on ta sisemiselt äärmiselt habras. Asetleidvatele normaalsetele sündmustele, milleks on kahe partei koostöö, vastu punnides ja Pihli välja vahetada soovides toob „suur nelik" sotside ridadesse vaid turbulentsi.

Lauristini ja Tarandit iseloomustavad kahjuks kõige paremini järgmised varisere puudutavad piibliread: „... te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent tahate takistada sisseminejaid."

INDREK VEISERIK

[esiletõste] Kahtlen sügavalt, et nooremate sotside jaoks oleks koostööst Keskerakonnaga loobumise piisavaks põhjuseks Lauristini ja Tarandi isiklikud kibestumised.

Indrek Saar: Negatiivne meediakajastus langetas sotside toetust

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Indrek Saar (pildil) möönis Kesknädalale antud usutluses, et meedia suur tähelepanu tema erakonna tegemiste suhtes on mõjunud kaksipidiselt.

"Positiivne kajastus tuleb igati kasuks. Samas negatiivse meediakäsitluse puhul on võimalik alati õppida. Lõpuks on oluline see, et ise usume oma erakonna olevat õigel teel," ütles Saar. Ta tunnistas, et erakonna sisemisi erimeelsusi võimendav meediakajastus on kindlasti mõjutanud rahva toetust sotsiaaldemokraatidele, mis arvamusuuringute kohaselt viimasel ajal on hakanud tugevasti langema.

„Ometi ei saa öelda, et meedias meie kohta otseselt levitataks pahatahtlikke valesid; meedia kirjutab sellest, mida näeb," ütles Saar.

Saar ei jaga Tallinna linnavolikogu aseesimehe Katrin Saksa (SDE) seisukohta, justkui olnuks sotside otsus minna Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga viga. "Kui võimalik, tuleb alati minna koalitsiooni. On vaja vaid teada, mida tahetakse seal ära teha ja selgelt sõnastada eesmärgid," ütles Saar.

Küsimusele, kas Sven Mikser oleks sotside juhina parem liider kui Jüri Pihl, Saar otseselt vastata ei soovinud. „Eelkõige peab erakonna esimees suutma sõnastada erakonna visiooni, mida ja miks tahetakse ära teha ja meeskonna kogu potentsiaali maksimaalselt rakendada," sõnas ta.

INDREK VEISERIK

Priit Toobal: Ka Padar töötas Ansipi alluvuses

Sotsiaaldemokraat Katrin Saks väitis möödunud nädalal Delfi portaalis, et parteijuhi Jüri Pihli asumine Tallinna abilinnapea kohale polnud hea mõte, kuna ta jääb linnapea Edgar Savisaare varju. Ka televisiooniuudistes on tõstatatud küsimus, justkui oleks ühe partei esimehe töötamine teise parteijuhi alluvuses ennekuulmatu.

„Tegelikult see nii ei ole," kirjutas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal (pildil) oma blogis. „Näiteks Sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar oli minister Ansipi valitsuses, seega töötas peaministri otsealluvuses. Ometigi ei tulnud tookord sellist küsimust kellelegi pähegi. Isegi mitte Padarile enesele."

Toobali sõnul võib mõistagi olla üks partei esimees linnapea ja teine abilinnapea, täpselt samuti nagu üks neist on peaminister ja teine minister. See ei ole mingi erand, vaid pigem reegel kõigis koalitsioonivalitsusega demokraatlikes süsteemides, sealhulgas Eestis. Võib ka vastupidi.

„IRL-i juhil Mart Laaril näiteks ei ole valitsuses üldse mingit ametit. See oli ikkagi sotsiaaldemokraatide endi valik, kas nende esimehest sai abilinnapea või midagi muud," märkis Toobal.

Pole võimatu, et ka sots võib olla koalitsiooni juht ja peaminister, nagu seda oli omal ajal Andres Tarand, aga siis peab neil olema ka hoopis rohkem mandaate ja laiem kandepind Riigikogus või linnavolikogus, märkis Toobal, ja lisas: „Katrin Saksa oma parteiliidri vastu suunatud väljaastumine seda kandepinda küll kuidagi ei laiendanud."

Loe veel:     http:// priittoobal.blogspot.com

Jaga |