Nädala juubilar JÖRN DONNER 80

Soomerootsi, algselt koguni saksa päritolu Donnerite suguvõsa on sajandeid kuulunud Põhjala oluliste perekondade hulka, kelle esindajad jõudsid mõndagi teha nii teaduses ja majanduses kui ka kultuuris. Ega siis asjata mainita Soomes ülituntud protestilaulus „20 perekonda" Fazerite, Hartwallide ja Sinebrychoffide kõrval ka Donnereid, keda kõik teavad ja paljud kadestavad.

Jörn Donnerist räägiti suhteliselt palju juba 1960. aastate alguses, mida kinnitas läbi levihäirete pidevalt Põhja-Eestis jälgitud Soome kolme telekanali programm, iseäranis uudistesaated. Ta oli siis pigem skandaalselt kuulus noor kirjanik, Helsingi Ülikooli paberitega filosoofiamagister ja esimesed filmid teinud režissöör. Ta kuulus nende ettenägelike aktivistide hulka, kes asutasid Soome filmiarhiivi. Loomulikult oli see suur uudis, kui selline tegus ja toimekas mees keeldus ajateenistusest Soome armees, valides püssikandmise asemel tollal veel haruldase alternatiivi - tsiviilteenistuse Pori haiglas. Nende kuude kogemusest sündis raamat „Tervena haiglas", mis äratas tähelepanu kogu Põhjalas. Ega teda keegi eriti tõsiselt riigivastasuses süüdistanud.

Donneri isa Kai Donner oli rahvusvaheliselt tunnustatud antropoloog, soome-ugri keelte uurija ning vankumatu soomluse eestkõneleja. Ometi siirdus suuresti isemeelne Jörn Rootsi, kus asus tööle Skandinaavia tollase suurima päevalehe Dagens Nyheter filmikriitikuna. Ta jätkas aktiivselt ka oma filmide lavastamist. 1963. aastal saigi ta filmi „Pühapäev septembris" eest lavastajadebüüdi auhinna Veneetsia filmifestivalil!

Donner, keda huvitas ka produtsenditöö, asutas firma Jörn Donner Productions, mis aastal 1982 saavutas Soome seni suurima kinotunnustuse - Oscari auhinna Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander" tootmise eest. Donner võttis filmi produtsendina kuulsa kujukese auhinnagalal vastu. Soome Oscar'eid - Jussi auhindu - on Donner võitnud neljal korral - nii lavastaja ja produtsendi kui ka stsenaristina. Küllap ta kõige kiidetum ja samas kirutum film on erootiline „Must valgel", milles Donner astus üles ka näitleja ning stsenaristina. Ta ekraanipartneriks oli tollaste poisslaste meeli erutanud meelas Kristiina Halkola, kes hiljem tegi tuntuks eespoolmainitud vasakintellektuaali Kaj Chydeniuse laulu kahekümnest perekonnast. Teist korda elas ja töötas Donner Stockholmis 1970-ndate keskel, mil juhtis direktorina Rootsi filmiinstituudi tööd.

Üha rohkem hakkas välja kujunema Jörn Donneri kirjanikutalent. Tänaseks on ta ainuüksi romaane (peamiselt rootsi keeles) kirjutanud mitukümmend. Neist on Eestis ilmunud kaks - „President" ning „Isa ja poeg", mis 1985. aastal tõi autorile maineka Finlandia kirjandusauhinna. Mõlemad teosed kuuluvad Donneri tuntud romaanisarja, mis jälgib ja jäädvustab Andersite suguvõsa elu läbi mitme aastakümne. Suuresti autobiograafilistes romaanides, mida kokku on tänini ilmunud 11, peetakse Jacob Andersit üksmeelselt autori alter ego'ks.

Paaril korral on Donner oma romaane ka kino tarvis lavastanud. Kõikide filmide käsikirjad on ta alati ise teinud. Näiteks sobib hästi „Vastik lugu", milles peaosa mängis Ingmar Bergmani ja Andrei Tarkovski filmides maailmakuulsaks saanud Erland Josephson. Staarnäitleja Harriet Andersson, kellega Donner elas mõnda aega koos, kehastas nimiosalist filmis „Anna". Donneril oli au paaril korral kuuluda Berliini ja Veneetsia filmifestivali žüriisse.

1980. aastatel otsustas Donner professionaalselt poliitikas kaasa rääkida. Ta oli kahe koosseisu vältel Eduskunna liige, esindades Soome Rootsi Rahvaparteid, siis aga liitus Soome Sotsiaaldemokraatliku Parteiga ning töötas saadikuna Euroopa Parlamendis. Soome presidendivalimiste eel toetas Jörn Donner avalikult, jõuliselt ja edukalt Martti Ahtisaarit, kellest saigi riigipea. Osaliselt ehk seetõttu alustas Donner kõrgetasemelist diplomaaditööd, esindades Soomet peakonsulina Los Angeleses. President Tarja Halonen nimetas 2003. aastal Donneri professoriks. Rahutu hingega mees vahetas aga uuesti erakonda ja pürgis Soome Rootsi Rahvapartei Helsingi nimekirjas parlamenti veel tunamullu. Temast oli siiski edukam suurte kogemustega poliitik Astrid Thors.

Jörn Donner on kolmandat korda abielus. Ta esimene naine, viie aasta eest Toonela teedele läinud Inga-Britt Wik oli tuntud soomerootsi kirjanik, kes kirjutas oma kooselu Donneriga sisse kahte romaani. Donneri kuuest lapsest on tuntuim Johan Donner, kes teinud paar tõsielufilmi.

Jörn Donner on tänaseni edukalt võidelnud kopsu- ja eesnäärmevähiga ning jätkab vabakutselise arvamusliidrina Soome kultuuri- ja ühiskonnaelu jõukohast mõjutamist. Alles hiljuti võis Soome televisioonis vaadata Donneri väärikat versiooni Soome maailmanimega riigimehest marssal Mannerheimist.

ENN EESMAA

Jaga |