JU-JUTSU annab hea füüsilise vormi ja arendab vaimsust

Jaak Kabrits, 1.dan. must vöö,      21. august 2002


Kesknädalale kirjutas tallinlanna, kes on mures oma 14-aastase poja tervise pärast. "Poissi ei saa millegagi arvuti tagant ära. Vähe sellest, et sügisel-talvel päevad läbi arvuti taga kükitab, nüüd , ilusate suveilmadega, kui teised normaalsed lapsed väljas päikese käes, on tema ikka oma arvuti taga. Selg kühmus ja kopsud kokku surutud…"
Selline mure on paljudel emadel. Minu tutvusringkonnas kohe päris-päris mitmel. Arvutisõltuvusest vabaneda on väga raske. Sellel teemal kirjutame pikemalt järgmises lehes. Praegu aga soovitame meelitada noori rohkem spordi juurde. Üheks võimaluseks on tegelda ju-jutsuga, mis poistele suurt põnevust pakkuma peaks. Olgugi, et Ju-jutsu Liidu peatreeneri Jaak Kabritsa sõnul on selle spordiala vastu järjest suuremat huvi tundma hakanud ka tütarlapsed. Ja vanuseskaala on üpris lai. "Kõige noorem harrastaja on viie- ja vanim 49-aastane," nendib ta.

Ju-jutsu on tänapäeval muutunud populaarseks harrastuseks, paljude inimeste hobiks üle maailma. Tagab ju võitlusoskus hea füüsilise vormi ja annab kurjategijaist kubisevas maailmas veidikenegi turvatunnet juurde.

Ju-jutsu sai alguse 16. sajandil Jaapanis samuraide tehnika ja taktikana, mille baasiks oli vastase tasakaalust välja viimine, kasutades selleks ründava vastase jõudu. Ju-jutsust on arenenud tuntud judo-heited, karate käe- ja jalalöögid ning löökide tõrjed ja aikido-vastase jõu ära kasutamine. Võtted hõlmavad kukkumisi, käe- ja jalalukke. Lisaks relvadega võitlusele harjutatakse ka relvadega - noaga TANTO, pika kepiga CHOBO ja lühikese kepiga HANBO, käeraudade kasutamist ja püstoli vastu kaitsetehnikat. Treeningusaalis õpitakse seda ala kõigepealt kahekuulistel enesekaitse kursustel. Keda asi huvitama hakkab, võivad jääda edasijõudnute treeningrühma.

Euroopasse jõudis ju-jutsu Esimese maailmasõja ajal. Kunagise Eesti Vabariigi perioodil leidus ka meil harrastajaid. Taasiseseisvunud Eestisse tuli ju-jutsu 1993. aastal Soomest, kus harrastajaid üle 5000 inimese. Eestis ulatub see arv 300 inimeseni. Harjutatakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Otepääl ja Põlvas. Kõige noorem harrastaja on viieaastane ja vanim 49aastane. Eri vanusegruppidele on eri treeningmeetodid. Turvatöötajad, politseinikud ja sõjaväelased harjutavad eriprogrammi alusel.

Võitluskunst pole peksmisoskus. Inimene, kes arvab, et see on vaid oskus teisele võimalikult palju haiget teha, on asjast äärmiselt valesti aru saanud. Ju-jutsu on eelkõige elustiil - positiivne energia - ilma milleta alaga tegeleja end hästi ei tunne.
Ju-jutsu arendab reageerimiskiirust ja füüsilisi oskusi, kuid on ka inimese vaimsele küljele ülimalt kasulik. Õpetab ju võitluskunst eneseületamist ning trotsi valust üle saada.
Paljud tulevad treeningusaali, leidmaks uusi sõpru. Rahvusvahelised sidemed on meil head. Soome, Rootsi, Läti, Ungari, Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa ju-jutsu liitudega käib aktiivne infovahetus ja toimuvad ühised treeninglaagrid.

Kel ala vastu huvi on, saab lisateavet Internetist www.estjutsu.ee või helistada 05651923.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)