Hiidlased peavad end kindlalt tundma!

Kas oleks pidanud varasem majandus- ja taristuminister Kristen Michal tegema 2016. aastal väikesemahulise traalimise asemel täismahus süvendamise? Kas tegi Veeteede Amet 2017. aasta kevadel valed ennustused, et uued parvlaevad uhuvad kanalist pehmed setted välja? Kas oleks pidanud praegune majandus- ja taristuminister 2017. aasta sügisel ajutise traalimise tegema ning kas sellest oleks 2018. aasta kevadeks kasu olnud? Kas peaksid Hiiumaa ja mandri vahelisel liinil sõitma väiksemad laevad? Või hoopis mängis loodus meiega vingerpussi ning nii pikaaegset madalat veetaset tuleb otsida kaugemast minevikust?

Raha süvendamiseks olemas

Eelnevate küsimuste eesmärk pole näidata, et kõik on süüdi või et keegi seda pole, kui viidata sellele, et ühtset tõde siit välja ei kooru. Mis peamine, Hiiumaale sõitjad sellest midagi ei võida. Taustinfoks tasub siiski lahti seletada praegune hetkeseis: mis otsused on vastu võetud ning millised on lahendused?

 Kui 2017. aasta kevadel oli Veeteede Amet seisukohal, et liinile tulnud uued parvlaevad uhuvad pehmed setted kanalist välja ja ligilähedaselt taastub 2014. aastal teostatud süvendustööde järgne olukord, siis sügisel tehtud mõõtmised näitasid teistsugust olukorda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti erinevate ekspertide kohtumistel jõuti järelduseni, et antud olukorras traalimine soovitud tulemust ei anna ning et tuleb teha süvendustöid. Veeteede Amet esitas 08.12.2017. Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mis väljastati 14.03.2018. Luba väljastati tavapärasest pooleaastasest menetlusprotsessist kiiremini ning võimaldab süvendamist teha ajavahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini 2018.

Ajalised piirangud tulenevad Keskkonnaministeeriumi nõuetest seoses kalade kudemisajaga. Siinkohal võiks mõnigi küsida: kas kalad on tähtsamad kui inimesed? Selle aasta eelarves on rahalised vahendid süvendustöödeks olemas ning sarnaselt on riigieelarve strateegias planeeritud rahad 2020. ja 2022. aastaks. Oleme ka minister Kadri Simsoniga arutanud, kas oleks võimalik süvendamistöödega alustada varem kui tänavu augustis – selleks on keskkonnaminister Siim Kiislerile saadetud avaldus palvega alustada süvendustöödega hiljemalt enne 1. maid.

Oluline on tehtu ja tehtav

Hiidlasi ei ole kuidagi jäetud unustusehõlma ning paremate tulemuste nimel tegutsetakse nii ministeeriumides kui ka Riigikogus. Kuuludes ise nii Saarte regiooni ja merekultuuri toetusrühma kui ka Saartesildade toetusrühma, võin kinnitada, et üheselt otsitakse innovaatilisi ja häid lahendusi kõikide erakondade esindajatega ning arupärimiste ja kohtumiste kaudu käib tihe koostöö ministeeriumide, kohaliku volikogu ja erinevate ametkondadega.

See pole poliitiline võitlus, vaid soov anda saartel elavatele inimestele, võrreldes mandril paiknevate elanikega, võimalikult samaväärsed tingimused.

Selleks on tihendatud Tallinna–Kärdla lennuliini ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelist laevaühendust. Lisaks on avatud Heltermaa–Virtsu–Heltermaa liin. Loodetavasti taaselustatakse Tallinna–Haapsalu rongiliin, mis annaks ka hiidlastele ühe lisavõimaluse juurde.

Hiidlaste ja saarlaste heakskiidul on tulevikus võimalikud ka ühendused sildade abil.

 Üheaegselt käib töö nii parema tänase nimel kui ka vaatega tuleviku suunas, ning mugavad ja kindlad liikumisvõimalused saarel elavatele inimestele moodustavad sellest olulise osa. Olgu märksõnaks praam, lennuk, buss, rong või sillaühendus – hiidlane peab end selles  kindlalt tundma!

ENN EESMAA,

Riigikogu I aseesimees

[fotoallkiri]    Hiidlased ootamas Rohuküla sadamas mandrilt koju saamist. Foto Scanpix.

Jaga |