Nädala juubilar HEINO ENDEN 50

Heino Enden sündis 13. detsembril 1959.  Tugev side korvpalliga tekkis tal juba varajases nooruses. Ema mängis korvpalli Tallinna „Dünamo" naiskonnas ning isa oli heal tasemel korvpallur, tunnustatud treener ja kohtunik.

Korvpallitrenni alustas Heino teises klassis. Tema esimeseks treeneriks sai korvpallipedagoog Jaanus Levkoi. Esialgu oli Enden ikka nääpsuke ja väike. Aga samas arvas tuntud treener, et need, kes  on väiksemad, peavad seda kompenseerima osavuse ja kiirusega. „Näiteks kuulus leedukas Arvydas Sabonis oli noorena ju väikest kasvu ja omandas siis hea tehnika. Kui pikaks kasvas, sai temast imelise tunnetusega keskmängija," märkis Levkoi.

Noorukina tabas Heino Endenit raske kopsutuberkuloos. Kolm pikka aastat (1974-1977) veetis ta kopsuhaiglas. Küllap ringlesid noorel sportlasel tol ajal peas tihti korvpallist loobumise mõtted. Õnneks tema tervislik seisund paranes. Noortekoondise treener Märt Kermon kutsus otse haiglast mänguplatsile naasnud Endeni koondisesse. Sealt saigi alguse Heino Endeni edutee.

1978. aastal tuli ta Euroopa juunioride meistriks. Samal aastal pääses noormees „Kalevi" koondisesse, kus tõusis peagi põhiviisikumängijaks. „Kalev" ei elanud siis just läbi oma parimaid aegu. „Vanad enam väga ei viitsinud, uusi ambitsioonikaid ja säravaid noori peale ei tulnud," kirjeldab Enden toonast „Kalevit".

1983. aastal siirdus Heino Enden Moskva AKSK-sse. Tema sõnul AKSK meeskonda ja NSV Liidu koondisse sisseelamisega mingeid erilisi probleeme polnud. Aastate jooksul pidas ta Moskva meeskonna eest mängides mitmeid suuri kohtumisi. Mänguplatsil koges ta nii rõõmu kui ka kurbust. Näiteks AKSK ja Kaunase „Žalgirise" vahel toimus suur vastasseis 1987. aastal. Finaalseeria otsustavas mängus olid AKSK ja Enden mängu keskel pikalt ees. Kõik näis õnnestuvat - mäng oli nende kontrolli all. Siiski see mäng lagunes ja leedukad tulid NSV Liidu meistriks.

1982. aastal kohtusid Kolumbia MM-i finaalis NSV Liit ja USA. Viimasel sekundil oli jänkidel võimalus otsustava viskega võit võtta. Glenn „Doc" Rivers viskas aga mööda, ja NSV Liidu koondis ning Enden võitsid ihaldatud tiitli.

1987. aasta EM-i finaalis olid omavahel vastamisi Kreeka ja NSV Liit. Selle EM-i täht oli Kreeka viskekahur Nikos Gallis, kes viskas finaalis NSV Liidu koondise vastu 40 punkti ja Kreeka võitis mängu lisaajal 103:101. Enden aga sai Kreekas varasemate EM-ide kulla ja pronksi kõrvale hõbemedali.

1988. aastal otsustas Enden oma ellu muutuse tuua. AKSK eest võisteldes elas ta aastaid kui orav rattas. Tema perre oli sündinud poeg, kes vajas tähelepanu. Enden kolis perega Soome, kus elas  1996. aastani, mängides mitmete klubide koosseisus.

Eestisse tagasi saabunult tegi Enden mitmeid pisemaid treeneritöid, kuni ta valiti 2001. aastal Eesti koondise peatreeneriks. Eesti spordipubliku ootused olid tol aastal väga kõrged. Loodeti, et Eesti korvpall suudab taastada oma kunagised hiilgeajad, mis olid olnud 1960.  aastate lõpus, mil esile kerkisid Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson jpt. Noored mängumehed nagu Valmo Kriisa, Tanel Tein, Kristjan Kangur, Erik Dorbek jt olid täis indu ja tahtmist Eesti korvpall uuele tasemele viia.

Heino Endeni algus peatreenerina oli suurepärane. Eesti võitis kodus Euroopa meistrivõistluste valikmängus Sydney olümpiahõbedat Prantsusmaad. Seda ajaloolist mängu jälgides rõkatas ka minu süda rõõmust ja näis, et Eesti meeskond on saanud uue hingamise. Ometi järgnesid peagi mitmed häbiväärsed kaotused ja tagasilöögid.

Miks tänasel päeval ei ole Eestile uusi jaaklipsosid ja heinoendeneid esile kerkinud? Arvestades korvpalli siiani säilinud elitaarset staatust spordialade seas Eestis, on sel alal mängijatele makstavad honorarid märkimisväärsed. Suur raha varajases eas võib panna libastuma mitmeid andekaid noori, kes tegelikult tunnevad korvpalli vastu siirast armastust. Eestistki võib tuua näiteid, kuidas  ebaküpses eas palju raha teenima hakanud noor korvpallur spordi asemel üha enam oma annet raiskab ööklubides pidutsedes ja elu nautides. Esimesest edust oimetud korvpallihakatised löövad tihti käega treeneri ja vanemate manitsussõnadele jätkata tösist tööd ja usaldavad end pigem elukeeriste embusesse.

See on muidugi vaid üks võimalik põhjendus sadade seast, miks üksikutest sähvatustest hoolimata on Eesti korvpall jäänud tänini kiratsema. Praegune Eesti korvpall on oma kunagise hiilguse hale vari, mida kahjuks ei suutnud särama lüüa ka Heino Enden.

Viimastel aastatel teavad korvpallisõbrad Heino Endenit kui ETV korvpalliülekannete sagedast ja asjatundlikku kaaskommentaatorit. Lisaks avas ta hiljuti Helsingis luksuskaupade poe.

INDREK VEISERIK

Jaga |