Kaitseväeteenistus distsiplineerib

Kaitsevägi on iseseisva ja demokraatliku riigi üks põhitunnuseid. De jure peetakse teda vajalikuks, de facto tundub paljudele mõttetu sellisel pisikesel riigil nagu Eesti ülal pidada kaitseväge. Miks vajab iga riik, sealhulgas ka Eesti oma kaitseväge?

Peapõhjus on tagada Eesti riiklik julgeolek NATO-sse kuulumise kaudu. Eesti sõdurite oskusi hinnatakse kõikjal – meie meeste väljaõpe loetakse olevat võrdsel tasemel suurriikide sõjaväelaste omaga.

Teise põhjusena tõstan esile distsipliini kasvatamise ja õige ellusuhtumise õpetamise.

Paljudel poistel (eriti aga nende vanematel) on kujunenud väärarvamus, nagu ei saaks meie poisid sõjaväes hakkama. Mina tegin kaitseväeteenistuse läbi 2003. aastal Tapa Suurtükiväegrupi pioneeriüksuses. Sellest on meenutada vaid positiivseid kogemusi. Juhid suutsid meie rühma ca 40 meest, kes pärinesid erinevatest kodudest (osad nendest vene taustaga) sulandada üheks võitlusrusikaks.

Kohustuslik kaitseväeteenistus kestab tavaliselt 8 kuud. Kolmekuuline noorteaeg lõpeb sõdurirännakuga ehk 65-90 km läbimisega täisvarustuses. Ülejäänud viis kuud kulub väljaõppele, mil omandatakse täpsem ülevaade relvadest, lõhkeainetest ja lahingmeetoditest.

Distsipliiniga paneb hellikuid harjuma juba kindel päevarutiin, mis algab äratusest kell 6.00 ja hommikvõimlemisest. Tervitused ja pöördumised juhtide poole toimuvad samuti kindla reglemendi järgi. Kui mõni sõdur hilineb või oma ülesandega toime ei tule, rakendatakse tavaliselt sanktsioone kogu rühmale.

Pärast kõiki neid õppusi, kannatlikkuse ja vastupidavuse harjutamist, öiseid häireid jne on noored mehed muutunud hoopis teistsugusteks – Eesti riigi niisugusteks kodanikeks, kes austavad oma kodu, leiba, peret ja riiki.

Lõpetuseks tahaksin kindlasti julgustada kõiki noori mehi kaitseväkke minema, sest kuigi palk pole siin suurem asi ja raskusi kannatama peab palju, on sõdurileiva maitse ja koduarmastuse tunne seda kindlasti väärt. Iial ei või teada, millal tekib vajadus kaitseväes omandatut päriselus rakendama asuda.

SILVER KUUSIK

Eesti Maaülikooli magistrant

Jaga |