Kas Eesti põhiseadust peaks muutma?

ANDO LEPS,      09. jaanuar 2002




Iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu, ütleb meie põhiseadus, ning riputab küsimärgi Euroliiduga ühinemise seaduslikkuse kohale. Suurem osa Euroopa liitlasriikidest on enne ühinemist oma põhiseadust selleks kohandanud. Ehk peab seda tegema ka Eesti? Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel pooldab samuti seda seisukohta.

Keskerakonna ettevõtmisel koguneti 6. detsembril Toompea lossi Valgesse saali, arutamaks põhiseaduse muutmise vajadust, eriti seda, kas on vaja põhiseadust muuta Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

Veidi ajaloost

Kuna VIII Riigikogu põhiseaduskomisjon oli arvamusel, et kehtiv põhiseadus ei vasta kaasaja tingimustele, siis 21. novembril 1995 otsustas põhiseaduskomisjon pöörduda valitsuse poole ettepanekuga moodustada kompetentne töögrupp kehtiva põhiseaduse analüüsimiseks ja parandusettepanekute väljatöötamiseks.
Valitsus moodustaski põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni 14. mail 1996 ja määratles komisjoni ülesanded järgmiselt:
Esiteks, analüüsida põhiseaduse normide vastavust Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslikele põhiseaduslikele normidele;
Teiseks, analüüsida põhiseaduslike institutsioonide pädevuse täpsema piiritlemise võimalusi;
Kolmandaks, töötada välja ettepanekud, kõrvaldamaks punktide 1 ja 2 põhjal põhiseaduse tekstis esinevad riikluse arengut takistavad juriidilised lüngad, vastuolud ja ebatäpsused.
Komisjoni esimeheks sai ametikoha järgi justiitsminister professor Paul Varul. Komisjoni liikmeteks olid: Uno Lõhmus, Kalle Merusk, Heiki Pisuke, Jüri Raidla, Märt Rask, Heinrich Schneider, Eerik-Juhan Truuväli ja Henn-Jüri Uibopuu.
Komisjoni tööle osutasid tõhusat abi 13 riigiõigusteadlast-väliseksperti. Samuti osalesid komisjoni materjalide ettevalmistamisel ja komisjoni töös 21 erinevates ametkondades töötavat õigusteadlast.
Põhiseaduse muutmise vajaduse ja ulatuse selgitamiseks teostas komisjon põhiseaduse tervikliku analüüsi, tehes oma sada muudatusettepanekut. Seejuures on huvitav märkida, et ükski neist ei puuduta põhiseaduse 15. peatükki "Põhiseaduse muutmine".

Kas põhiseadust on vaja muuta, täiendada ja parandada, ongi tänase arutelu esimene teema.
Erinevad poliitilised jõud peavad õigeks põhiseaduse muutmist, kuna näiteks soovitakse, et rahvas valiks presidenti, et moodustataks konstitutsioonikohus, et kaitseväe juhataja oleks peaminister, mitte aga president, et muudetaks presidendi pädevust jne.

Euroopa Liidu liikmesriikide konstitutsioonidest

Liitumine võib tuua kaasa ka muudatusi kandidaatriikide konstitutsioonis. Enamasti on muudatused aset leidnud just ühinemise ajal. Viimased näited on Austria, Rootsi ja Soome ühinemine Euroopa Liiduga 1995. aasta alguses. Samuti on põhiseaduslikke muudatusi nõutud siis, kui Euroopa Liiduga ühinemise vormid olid läbi teinud juba teatud arengu, mis viis muudatuste tegemisele Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Portugali ja Hispaania konstitutsioonis.
Kõige suuremaid muudatusi on tehtud Austria ja Prantsusmaa konstitutsioonis. Mõlemad sisaldavad Euroopa Liidule pühendatud peatükki. Samuti sisaldab Saksamaa konstitutsioon üsna üksikasjalikke sätteid Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Kuid mõne liikmesriigi konstitutsioon ei mainigi Euroopa Liitu. Siin võiks näiteks tuua Taani, Kreeka, Itaalia, Luksemburgi ja Hispaania konstitutsiooni.
Mõned liikmesriigid - Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal - on omaks võtnud konstitutsioonilise sätte Euroopa koostöös osalemise kohta.

Kas Eestil on tarvis Euroliitu minekul põhiseadust muuta?

Põhiseadus on tugeva rahvusliku iseloomuga õigusakt, mis sätestab, et poliitiliselt tähtsate otsuste tegemine toimub rahvuslikul tasandil. Keegi ei teadnud ju põhiseaduse väljatöötamise ajal, et Eestile võib juba lähitulevikus avaneda võimalus Euroopa Liiduga ühinemiseks.
Seega põhiseaduse 1. peatüki § 1-s sätestatu: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu" - on omane nn klassikalistele konstitutsioonidele.
Kas seda paragrahvi on vaja muuta?
Et Euroopa Liitu astumine rikub oluliselt põhiseaduse § 1 sätestatud riikliku sõltumatuse nõuet, siis oleks komisjoni arvates niisuguse sammu piisavaks legitimeerimiseks vajalik lisada põhiseaduse § 1-le Euroopa integratsiooni lubav kolmas lõige: "Eesti võib liituda rahvahääletuse alusel Euroopa Liiduga põhiseaduse §-s 123/1 ettenähtud tingimustel". Viimati nimetatu on täiesti uus paragrahv põhiseaduses.
Samas jääb põhiseadus õigusaktiks, mille alusel võetakse otsused vastu siseriiklikul tasandil ning Eesti riigivõimuorganite poolt.
Muudatusettepanekute formuleerimisel ja Euroopa õiguse ning meie põhiseaduse vastuolude lahendamisel on komisjon lähtunud printsiibist, et võimalik põhiseaduse muutmine ei saa olla põhiseaduse loomisel aluseks võetud põhiprintsiipide ja põhiväärtuste muutmine või isegi nendest lahtiütlemine.
Komisjon soovitas täiendada põhiseaduse 9. peatükki "Välissuhted ja välislepingud" §-ga 123/1 järgmises sõnastuses:
"Eesti võib vastastikuse ja võrdsuse põhimõttel Euroopa Liidu organitele delegeerida põhiseadusest tulenevaid riigivõimuvolitusi nende ühiseks teostamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ulatuses, mis on liidu aluseks olevate lepingute rakendamiseks vajalik, ja tingimusel, et see ei vastusta põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riikluse aluspõhimõtteid ega ülesandeid.
Vabariigi Valitsus informeerib Riigikogu võimalikult vara ja laialdaselt Euroopa Liitu puudutavates küsimustes ning arvestab kaastöös Euroopa Liidu õigusloomes Riigikogu seisukohti. Täpsem kord kehtestatakse Eesti Vabariigi liikmelisuse puhul seadusega".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)