Venemaaga euroliidus. Tulevikuperspektiiv?

09. juuli 2003


Mis juhtub siis, kui Venemaast saabki Euroopa Liidu liige? Seda teemat analüüsivad oma internetileheküljel (www. euroskepsis.ee) euroskeptikud.

Suurem osa poliitikutest satub segadusse, kui neilt küsida, kas nad ka siis euroliidu liikmeks pürgiks, kui üheks liikmesriigiks oleks Venemaa. Andra Veidemann oli euroministrina nõus lausa telekaamerate ees kinnitama, et Venemaa ei ole Euroopa riik. Isamaaliitlane Jürgenson väitis, et Venemaa euroliidus oleku korral on nende erakond liitumise vastu. Väliskomisjoni esimees Eino Tamm lubas sellelgi juhul referendumi korraldada, ent ta "ei agiteeriks poolt hääletama".
Keskerakondlane Anti Liiv pidas Venemaa euroliitu saamist enne oma surma võimatuks, ent pärast seda "tulgu või veeuputus". Samal seisukohal oli Toomas Henrik Ilves. Ka reformikas Kranich pidas Venemaast rääkimist spekulatsiooniks.
Paraku tunnistaks euroliit Venemaa "õigeks" isegi siis, kui Venemaa paikneks geograafiliselt Aafrikas või Antarktikas. `Porgand on puuvili` - taolisi euro-otsuseid on varemgi tehtud. Meenutagem Venemaa vastvõtmist Euroopa Nõukogu liikmeks Tshetsheenia külade, haiglate ja koolimajade pommitamise päevil. Sealjuures ei olnud Boriss Groznõil ehk Jeltsinil vaja rääkida rakettide ümbersuunamisest - Euroopa majandust huvitab Venemaa turg. Ja Jeltsin on juba 1997. a välja öelnud, et Venemaa on euroliidule lähenemisest huvitatud.
Kas poolt- ja vastuargumente analüüsides osa tulevikustsenaariume spekulatsioonina kõrvale heita ning piirduda vaid meeldivate sündmuste vaatlemisega? Lihtne koolitõde ütleb, et funktsiooni käitumist uuritakse just ekstreemumpunkide kaudu.
Seetõttu vaatleme ka järgmist ekstremaaljuhtu. Kujutame ette, et aastal 2005 võetakse Eesti "eduka" referendumi järel Euroopa Liitu. Aastal 2015 võetakse sinna Venemaa. Kuna Venemaa on selleks ajaks muutunud, ei kõlba Eestilgi üksi vastu hääletada. (Ja kui Eesti tahakski vastu hääletada, võib talt Amsterdami lepingu täienduse artikli F1 alusel mõneks ajaks hääleõiguse võtta.) Kui Venemaa riigina on demokraatlik ja turumajanduslik, siis paraku ei ole muutunud Eestisse saabuv migrant. Tullakse eelkõige sinna, kus ootab ees soodne keelekeskkond, mitte sinna, kus põletatakse türklaste elamuid. Meenutagem seejuures euroartiklit 8, mis Euroopa Liidu kodakondsusest räägib (õigus vabalt liikuda ja elada, olla valitud kohalikel valimistel jne).
Veelgi ebasoodsama arengustsenaariumi korral otsustab Euroopa Liit kvalifitseeritud
häälteenamusega mõni aasta hiljem jaguneda Lääne-Euroopa Liiduks ja Ida-Euroopa Liiduks.
Võime jälle sattuda Venemaaga ühele poole raudset eesriiet. Seekord aga mitte vägivaldse inkorporeerimise tagajärjel, vaid referendumil väljendatud rahva vaba tahte (delegeerida oma suveräänsed õigused euroliidule) tulemusena.
Kuid lisaks Venemaale on veel Ukraina, kelle euroliitu pürgimist on meie poliitikud lubanud toetada. Sealtki võib Eestisse tulla juurteta inimesi. Ühe kõrge migratsiooniametniku hinnangul on ohtlik sattuda sisepiirideta alasse isegi koos Lätiga - kui keeleliselt ahistatud Riia muulased otsustavad põhja poole kolida, mõjutab see Eesti habrast migratsioonitasakaalu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)