Oleme rahvusvaheline rahvas

 Tänavune päikesest vaene suvi on aga pillavalt rikas uudistest, mis tunduvad meile lähedased ka siis, kui jutt on meist maateaduslikult kaugetest riikidest ja rahvastest. Tunneme kaasa tuhandetele pagulastele, kes eluga riskides püüdlevad elamisväärsema elu poole; oleme rahul sellega, et Iraaniga seotud probleemid on hakanud lahenema.

Maailmarahu ja inimkonna tuleviku mõttes on see hulga olulisem kui Kreekaga seotud vaid rahaline probleemistik. Vahel tundub, et oleme maailmaprotsessidega seotud lausa käsist-jalust.

Kas mäletate, et Iraani tuumaprogrammi, mille vastu USA koos liitlastega on nüüd juba aastaid diplomaatiliselt sõdinud, oli kunagi ju ameeriklaste eneste poolt aktiivselt Iraanile soovitatud? Aasta oli siis 1957 ning Iraani liidriks USA-s soositud šahh Mohammad Reza Pahlavi, kes muide käis 1972. aasta sügisel koos oma noore abikaasa Farahiga ka Tallinnas.

Kolm aastat hiljem alustasid sakslased Busheri tuumajaama rajamist. Šahhi jätkus Iraanile veel neljaks aastaks, siis tulid võimule ajatollad, ning islamirevolutsiooni turbulentsis rebenesid Iraani suhted Läänemaailmaga. Nüüd on lootust, et need hakkavad jõudsalt taasparanema. Praegu tuleb oodata USA Kongressi otsust, mida kindlasti mõjutab nii Iisrael kui ka USA juudikogukond.

Ja Kreekastki midagi positiivset! Peaminister Alexis Tsipras on paljude arvates tänase Euroopa omakasupüüdlik rehepapp, oma rahva jaoks aga pigem Herakles. Õigemini võib temas näha legendaarse, kuigi Ateenas mitte üleliia armastatud jõumehe Heraklese parima sõbra – nutika ja targa Ateena lemmiku kuningas Theseuse koondjärglast.

Tsipras pole kaugeltki mitte rumal mees. Heraklese tosinast vägiteost on ta osanud Augeiase tallide puhastamise veeretada suures osas teiste Euroopa Liidu rahvaste mureks. Kui ühte hoiame, saame ka sellest probleemist jagu, seda rohkem, et mustema stsenaariumi korral võiks ju ka kreeklastest saada pagulasrahvas, ning nende võimalused Euroopas liikuda on piiramatud.

Esiotsa on paljud kreeklaste ärid kolinud Bulgaariasse, mida veel hiljuti peeti Euroopa Liidu vaeseimaks riigiks. Muutub aeg ja teisenevad kombed, tänases maailmas peavad ka inimesed ja rahvad arvestama sellega, et olude sunnil tuleb neilgi uutmoodi, mõnel pool aga vanamoodi, mõtlema ja otsustama hakata.

See tähendab, et oleme muutunud, vahest endale märkamatultki, üha rahvusvahelisemaks – nii inimestena kui ka rahvana.

KESKMÕTE: Tsipras pole kaugeltki mitte rumal mees. Heraklese tosinast vägiteost on ta osanud Augeiase tallide puhastamise veeretada suures osas teiste Euroopa Liidu rahvaste mureks.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

Jaga |