Kuidas me masu taga kultuurikriisi leidsime

Tunnetasime, piltlikult öeldes, et pole õige ainult oodata armuande, vaid kultuuri- ja loomeinimestel tuleb sisse võtta oma koht ühiskonnas kui süsteemis, et aidata luua uut arusaama ja uut teadmist kiiresti muutuvas keskkonnas. Me leidsime, et ainult kultuur suudab lahendada küsimuse, kuidas oma keskkonnas toime tulla.

Meie tunnetus oli, et majandus ei saa olla primaarne, et kultuur kui pealisehitus mõjutab kogu süsteemi ja ka majandust tegelikult enam kui üldiselt arvatakse ja taibatakse. Majanduskriis on kultuurikriisi osa. Jäädes vanade mõttemallide juurde, võime küll tõusulaines saada leevendust, kuid süsteemikriis kestab edasi ja annab endast varsti taas ka majanduses märku.

Leidsime, et üksi majanduskriisist polegi võimalik välja tulla, kuna tegemist on süsteemikriisiga. Tunnistasime, et ei ole osatud mõelda sellele, millist kultuuri ja kommunikatsiooni vajame selleks, et luua rikkust, toimetulekuks vajalikke ressursse. Seadsime selle oma tulevaseks ülesandeks.

Adudes, et majanduse areng sõltub tegelikult kultuurist, võtsime vastu pöördumise, kutsudes kultuuriinimesi võtma taas sisse oma vastutav koht ühiskonnas. Tundsime, et jää on hakanud liikuma ja need ideed on õhus.

Et kriisitunnetus ja kultuuriinimeste äratamise vajadus oli ühiskonnas terav - seda näitas ka pisut hiljem tekkinud Kultuurikoja loomise idee ja selle ühenduse asutamine läinud nädalal.

RAIVO RAAVE, Keskerakonna Kultuurikogu esimees

Keskerakonna Kultuurikogu konverentsi pöördumine

Keskerakonna Kultuurikogu deklareerib, et kultuuritöötajatel ja loomeinimestel on õigus senisest märgatavamale kohale ühiskonnas. Eesti riigi edulugu võlgneb kultuuriinimestele palju.

Maailm tunneb Eestit tänu Arvo Pärdile, Neeme Järvile, Eri Klasile, Erkki-Sven Tüürile ja teistele loomeinimestele. Loomeliitude pleenum alustas Eesti taasiseseisvumise teed. Tänane Eesti riigi olukord on taas jõudnud kultuurikriisi. Enam ei piisa tänase taseme säilitamiseks, rääkimata edasisest arengust, parempoolsest liberaalsest majanduspoliitikast. Me ei saa ootama jääda riigilt tulevaid armuande. Kultuur on täna peamiselt vaid kohalike omavalitsuste rahastada.

Tänasel koalitsioonil pole kindlameelse ja jätkusuutliku kultuuripoliitika teostamiseks olnud tahtmist. Rahalisi vahendeid on aasta aastalt eraldatud aina vähem.

Riik peab hoolitsema kõigi Eesti kodanike kultuuriliste vajaduste eest, sõltumata nende rahvusest, usutunnistusest ja ajaloolisest taustast.

Me ei saa muuta ühiskonda, kui me ise ei muutu. Ühiskond ootab meie sekkumist seismaks ühiskonna kultuuriliste väärtuste eest, mis nõuab loomeinimeste-kesksemat kultuuripoliitikat. Seda saab tagada vaid tänasest kõrgem poliitiline kultuur, mis toetub dialoogile ja sallivusele.

Kutsume kõiki üles hoolitsema kultuursema, inimkeskse ja inimväärsema Eesti eest!

Salme Kultuurikeskus

Tallinn, 16. veebruar 2011

Jaga |