Ei soovi me riiki ämbrisse lükata

Aga mis saab 100. aastapäeval? Väga paljud esimest vabariiki näinud ei elagi niikaua. Ja kas siis enam jätkubki peopidamisraha? Juba nüüd on riigil peaaegu kõik varad maha müüdud. Mis müümata, seda keegi ei taha ostagi.

Tahame küll elada kapitalistlikult, aga meie tegutsemisviis tuletab hullusti meelde sotsialismiaega. Ja ega siin pole midagi imestada – meie praegune peaminister on lõpetanud nõukogude ülikooli ja olnud komparteiorganis juhtival kohal. Lisaks on härra seltsimees Ansip paraku unustanud, et nõukogudeaegses ülikoolis õpetati ka marksismi-leninismi ja kindlasti õpiti tundma Stalini juhtkirja „Peapööritus edusammudest“. Soovitan peaministril oma erakonnakaaslaselt, kunagiselt selle ala õppejõult hr. Igor Gräzinilt võtta aju värskendamiseks konsultatsiooni, et peapööritusest üle saada.

Igatahes see on Ansipil meeles, et erakonnakaaslasi tuleb kaitsta nagu varem kaitsti parteiseltsimehi. Sotsiaalministri kaitseks sõnavõtmised tulid tal täitsa kenad välja. Ega minagi poolda, et sotsiaaltoetusi makstaks kõigile ühtsetel alustel, saagu inimene kuus palka 50 000 või 5000 krooni. Aga seda, et esimese lapse toetus üldse ära jätta, ma küll ei poolda. Lapsi, ka esimesi, läheb Eestil väga vaja. Ühes „Foorumi“ telesaates ütles ju koolidirektor haridusjorutuse lõppsõnaks: „Aeg on hiline – minge lapsi tegema, sest muidu on koolid varsti lastest tühjad!“ Aga ega see, et lapsetegemise kõrvalt saad seksimõnu, veel pane esimest last tegema, kui niikuinii ei tule palgaga välja.

Raha tuleb kusagilt kokku hoida, et ei juhtuks nagu oli rahareformiga Eesti krooni käibeletulekul. Kõigile anti võrdselt 150 krooni ja lisati juurde soovitus: „Nüüd ostke maju, metsi ja muud, sest muidu müüme need välismaalastele!“ Ja müüdigi! Aga hiljem hakati mõnda suurte kahjudega tagasi ostma...

Sotsminister Maret Maripuu peab nüüd sotsrahade pärast hirmsasti rabelema, sest ta ju ei soovi, et koos poliitikutega ka Eesti riik ämbrisse läheks. Eksimine on inimlik, juhtugu see naise või mehega. Naisi loetakse nõrgemaks pooleks, sellepärast nende arvel ilgutaksegi. Ja makstakse neile meestega võrdväärse töö eest mõningal juhul vähem palka. Õige aga oleks hoopis nii, et kehva töö eest tuleks palk vastav nii meestel kui ka naistel.

ANTS KULL, Tallinn

Jaga |