Kreeklased usuvad ikka veel Tsiprasesse

 Varoufakis siiski eksis. Nüüdsetel parlamendivalimistel sai üllatusvõidu Alexis Tsiprase erakond Syriza, mille poolt hääletas 35,5 protsenti kreeklastest. Teise koha sai erakond Uus Demokraatia, kes napsas 28 protsenti häältest.Kolmandal kohal oli neonatslik erakond Kuldne Koidik veidi üle seitsme protsendiga. Järgnesid PASOK (6,38%), kommunistlik partei (5,47%), Potami (4%), Sõltumatud Kreeklased (3,65%) ja tsentristide liit (3,38%).

300-liikmelises parlamendis saab Syriza seega 145 kohta, Uus Demokraatia 75 kohta.

Tsipras läheb koalitsiooniläbirääkimistele arvatavasti taas Iseseisvate Kreeklaste erakonnaga, kes sai 3,7% häältest, teenides 10 parlamendi kohta. Nii saavutaks koalitsioon parlamendis napi enamuse.

Terve eurotsoon on kriisis

Kesknädal üllatus, et valijad ei karistanud Tsiprast, et ta nõustus suvel troika kolmanda kärpeprogrammiga. Mäletatavasti teatas augusti keskel Tsipras tagasiastumisest ning erakorraliste valimiste korraldamisest.

Kreeka oli sunnitud jätkuvalt abi saamiseks tegema terve rea valulisi reforme, mis tekitasid Tsiprase juhitud vasakpoolse Syriza liikmete hulgas pahameelt. Lõhed oma erakonna sees olid põhjus, miks Tsipras tagasi astus. 40 Syriza parlamendiliiget 149-st, kaasa arvatud Varoufakis, olid troika programmi vastu.

Varoufakis märkis New York Times’is, et Kreekaga seotud mured tulenevad eurotsooni enda eksistentsiaalsest kriisist. „Peamine küsimus, millele Euroopa peab vastama, on: millist poliitilist uniooni me soovime? Ja kas ollakse valmis reageerima piisavalt kiirelt, et vältida eurotsooni killustumist?“ küsib Varoufakis.

Tema sõnul on Kreeka hoopis Saksamaa ja Prantsusmaa vahelise kemplemise ohver. Saksamaa toetab karmide reeglitega eurotsooni pooldajad, Prantsusmaa ja ka Itaalia aga tänu oma eelarve suurele puudujäägile pigem paindlikumat eurotsooni. Kreeka valitsus hakkas märtsis Varoufakise juhtimisel koostama alternatiivset paindlikumat programmi, mis aga suvel eelkõige Saksamaa vastuseisu tõttu tagasi lükati. Sakslased hakkasid Varoufakise sõnul pelgama, et paindlikuma plaaniga leppimise korral võib eurotsoonis maksvusele pääseda Prantsusmaa liin.

See alternatiivne programm sisaldas Varoufakise sõnul ettepanekut laenude ümberstruktureerimise kaudu vähendada riigi laenukoormat. Tehti ka ettepanek luua Kreeka arengupank, mis oleks suurendanud sisemaiseid investeeringuid. Taheti luua ka nn. „halb pank“, mis oleks erinevaid finantstehnoloogiaid kasutades aidanud Kreeka pankadel vabaneda halbadest laenudest. Lisaks oli plaanis teha teisi reforme, kaasa arvatud luua USA maksuameti IRS laadne asutus.

Tsiprase valitsuse plaan sai valmis 11. maiks. Varoufakis esitas selle peamistele Euroopa riikide rahandusministritele – lootused, et see läheb ka käiku, olid suured.

Kuid plaan ei saanud peaminister Tsipraselt heakskiitu. Miks? Varoufakise arvates tegi troika Tsiprasele põhjalikult selgeks, et näeb neis ettepanekutes vaenulikku tegevust ja see torpedeeriks troika eksisteerivat programmi. Tsipras lõi seega troikat kartma, misjärel ta oli sunnitud, vastuolude tõttu omas erakonnas, peaministrikohalt tagasi astuma.

Tsiprase pahupool

Seda üllatavam on Kesknädala meelest Tsiprase suur edu äsjastel valimistel. Esmakordselt lubas Tsipras jaanuaris Kreeka üldvalimistel kindlakäeliselt vastu seista Brüsseli survele. See lubadus teda ju tegelikult võimule tõi. Ta lubas muutusi, mis päädisid suvel orjameelselt troika kolmanda abipaketiga nõustumisega. Muutused kreeklaste jaoks osutusid Tsiprase võimuletulekuga vaata et hullemaks. Tsipras nõustus panema Kreeka varad odavmüüki ehk need välismaistele investoritele privatiseerima.

„Tsipras palus troikalt raha, et see siis edasi kanda Euroopa ja USA pankadele. Ta nõustus 29 Kreeka lennujaama maha müüma Saksa kapitalistidele, et maksta võlgu Saksa pankuritele. Teiste sõnadega, Syriza ja Tsipras on vaesustanud miljoneid kreeklasi ja müünud maha Kreeka kasumlikud ettevõtted, et Kreeka võlakirjade sakslastest, prantslastest ja inglastest omanikel ei jääks ükski sent intressitasudest kätte saamata,“ märkis pensionil olev New Yorgis asuva Binghamptoni ülikooli professor James Petras portaalis globalresearch.ca.

Tsiprase võit tähendab Kesknädala hinnangul seda, et kreeklased järelikult usuvad endiselt, et ta on võimeline seisma Kreeka huvide eest.

Sel juhul peab Tsipras loobuma senisest leplikust positsioonist Brüsseli suhtes. Rahvuslikku majandust pole Tsiprasel võimalik päästa olukorras, kus Kreeka varad pannakse rahvusvaheliste investorite pidulauale. Seega ootavad Tsiprast ja kreeklasi ees rasked valikud.

INDREK VEISERIK

Jaga |