Keskerakonna populaarsus harukordselt kõrge

KÜLLO ARJAKAS,      10. oktoober 2001



Toetus ja usaldus meile on kapital, mida ei saa mõõta ei kroonides, ei eurodes. Eesti Keskerakonna 10. sünnipäeval ongi kõige kohasem öelda siiraid tänusõnu neile, kes läbi aastate on meie poliitikat õigeks pidanud ja meid toetanud, meid raskematel aegadel aidanud ja meie edust osa saanud.

Poliitilise kallakuga sotsioloogilised uuringud said Eestis alguse juba 1980. aastate lõpul. Toona ja ka veel 1990. aastate algul uuriti enam küll poliitikas osalevate isikute tuntust ja toetust neile st populaarsust. Hiljem ja mõistagi seoses ka erakondade tugevnemisega tulid esile uuringud, kus jälgiti eeskätt toetust poliitilistele jõududele.

Erinevad uurimused kinnitavad toetust

Metoodika on olnud varieeruv - sõltuvalt küsitlusfirmadest ja erinevatest lähteülesannetest. Nii on olnud küsitlusi, kus on uuritud ainult toetust erakonnale st kui kaubamärgile. Teinekord on erakonna nime kõrval veel selle liidri nimi - see annab hindajale enam informatsiooni. Mõnikord on erakonna ja esimehe kõrval veel neli - kuus antud erakonna tipptegijat.
Valimiste eel on loomulikult enam uuritud valimistel osalevate nimekirjade ja valimisliitude populaarsust.
Erinevaid tulemusi saadakse ka telefoniuuringutest ning neist, kus vastamine toimub küsitleja ja uuritava vahetus kontaktis, pikema kirjaliku vormi alusel. Tähelepanu väärib seegi, kes on ühe või teise uuringu tellinud st kinni maksnud. Teatavat tulemust, mis hoiakuid võib kujundada ja muuta, saabki just sihtsuunalistest küsimustest.

Eesti keskerakonna populaarsusest aastatel 1993 - 2001

Vaatleksimegi alljärgnevalt Eesti Keskerakonna populaarsust viimasel kaheksal-üheksal aastal. Loomulikult on siingi erinevat metoodikat ja küsimuste asetust, ent teatava pildi üldistest hoiakutest ja selle dünaamikast saame igal juhul. Kindlasti on tähelepanuväärne - millised muudatused on ikkagi toimunud meie erakondlikul maastikul ja kuidas terve hulk kunagi tipus olnud erakondi ei ole suutnud tähistada oma tegutsemise viiendatki aastapäeva, rääkimata siis veelgi pikemast east.

Esimene lähteseis:

Eesti kodanike valimiseelistused 1993. a. jaanuaris
Isamaa 9 %
Eesti Kodanike Liit 9 %
Maaliit 7 %
Rojalistlik Partei 7 %
Keskerakond 6 %
Koonderakond 6 %
Ettevõtjate Erakond 5 %
(Rahva Hääl, 6. jaanuar 1994)

Näeme, et 1992. a. Riigikogu valimised võitnud Isamaa oli minemas juba langusteele ning heal järjel püsis Kodanike Liit, mille nimi paljudele tänapäeval enam suurt ei ütle midagi. Selle ees oli Ameerika-eestlane Jüri Toomepuu, kelle peamisteks ja ainsateks nõudmisteks olid valimissüsteemi muutmine ja presidendi otsevalimine. Heal järjel püsisid kuningriiklased, kes tihti püüdsid kogu päevapoliitikat naeruvääristada, vastandudes nii koalitsioonile kui eristudes selgelt opositsioonist.

1993. a. omavalitsuste valimised lõppesid Isamaale täieliku lüüasaamisega ja tugevneva sisetüliga, mis viis Isamaa 1994. a. suvel lõhenemisele. 1993. a. sügisest algas Eesti Koonderakonna tõus, kelle populaarsus tõusis enamale kui kakskümmend protsenti st iga viies valija toetas Koonderakonda. Võrreldes teistega - Koonderakond oli vähemasti mäekõrguselt kõigist üle.

Eesti kodanike valimiseelistused 1993. a. novembris:
Koonderakond 21 %
Isamaa 7 %
Keskerakond 7 %
Rojalistlik Partei 7 %
Maaliit 6 %
(Rahva Hääl, 6. jaanuar 1994)

1994. a. sügisel, seoses valmistumisega VIII Riigikogu valimisteks, tõusid esile juba uued poliitilised jõud. Elu allakäik maal andis soodsa koha erakonna tekkeks, kes tõstaks esile maainimeste mured - nii algas Maarahva Erakonna hoogne start. Heal järjel püsis Koonderakond, kes rahulikult kogus populaarsust, ajal, mil parlamendis Isamaa juhitud poliitikale selgelt vastandus vaid Keskerakond, keda ka selle eest kõige enam ajakirjanduses rünnati. Isamaa lõhenemine kiskus tema toetajaskonda küll allapoole, samal ajal ei saanud õiget hoogu sisse Isamaa lahkulöönud osast tekkinud Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond. Tugeva tõusutrendiga aga alustas Reformierakond - Eesti ühiskond oli selleks ajaks juba varanduslikult üsna diferentseerunud ja tõusvate raha- ja ärimeeste huvid vajasid selgemat teadvustamist ning kaitset.

Kodanike partei-eelistused 1994. a. oktoobris:
Koonderakond 18 %
Maarahva Erakond 15 %
Keskerakond 11 %
Isamaa 7 %
Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond 4 %
Rojalistlik Partei 4 %
Ettevõtjate Erakond 4 %
(Eesti Sõnumid, 28. oktoober 1994)

Valijate eelistused pool kuud enne 1995. a. märtsivalimisi:

Koonderakond ja Maarahva Ühendus 30 % (Koonderakond, Maaliit, Maarahva erakond, Pensionäride ja Perede Liit, Põllumeeste Kogu)
Reformierakond 15 %
Keskerakond 13 %
Mõõdukad 7 %
Isamaa ja ERSP liit 6 %
Parempoolsed 6 %
(Eesti Sõnumid, 27. veebruar 1995)

KMÜ ja Eesti Keskerakonna valitsuskoalitsiooni lagunemine pärast nn lindiskandaali räsis mõistagi kõige enam Keskerakonna populaarsust. Toetus erakonnale langes kaks korda. Mõned Koonderakonna ideoloogid (näiteks Endel Lippmaa, Vahur Glaase jt) ennustasid Keskerakonnale üldse kiiret kadu. Üha suuremaid lootusi ja ootusi aga seostati Reformierakonnaga, kes püsiski järgneval paaril aastal toetustabeli tipus.

Eesti kodanike valimiseelistused 1995. aasta oktoobris:
Reformierakond 24 %
Koonderakond 10 %
Maarahva Erakond 8 %
Keskerakond 6 %
(Postimees, 26. oktoober 1995)

Mitmed uuringud näitasid ka selgelt poliitilise nimevaliku tähtsust. Nii püsis pikka aega väga kõrge toetus Pensionäride ja Perede Liidule (1996. a. veebruaris 10 %, 1997. a. märtsis 12 % jne). Aga väljakujundamata erakonna struktuur ei lubanud neile iseseisvamat pikemat elu. Samas algas 1996. a . peamise valitsuspartei, Eesti Koonderakonna toetuse aeglane, aga püsiv langustendents.
Keerulised päevad püsisid Isamaaliidul - Isamaa ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ühinemisega tekkinud uuel erakonnal. Eesti kodanike valimiseelistustes langesid nad 4 % peale (Postimees, 6. märts 1996).

Alates 1997 a. teisest poolest läks aga Eesti Keskerakonna toetus tõusuteele. See suund on - loomulikult küll teatavate kõikumistega - püsinud juba viis viimast aastat, mis on meie muutlikul poliitikamaastikul küll harukordselt pikk aeg. Nii olid Eesti kodanike valimiseelistused 1997. a. augustis alljärgnevad:

Reformierakond 15 %
Keskerakond 10 %
Pensionäride ja Perede Liit 10 %
Maarahva Erakond 7 %
Koonderakond 5 %
Maaliit 5 %
Mõõdukad 5 %
(Postimees, 29 august 1997)

Alates 1998. a . teisest poolest läheneb Keskerakonna toetus juba Reformierakonna toetusele, kes oligi mitu aastat nautinud suurima toetusbaasiga erakonna mainet. Oma osa selles oli kindlasti 1999. a. Riigikogu valimiste ühe põhiküsimuse - maksupoliitika- esiletulekul, kus Keskerakond esitas idee üleminekust astmelisele tulumaksule.

Eesti kodanike valimiseelistused 1998. a. augustis:
Reformierakond 15 %
Keskerakond 13 %
Koonderakond ja Maarahva Ühendus 12 %
Isamaaliit 8 %
(Postimees, 8. oktoober 1998)

Toetus Reformierakonnale ja Keskerakonna võrdsustus 1998. a. novembris: mõlemal oli see
13 % (Postimees, 14. detsember 1998). Järgneva aasta algul, paar kuud enne valimisi tõusis toetus mõlemale konkureerivale erakonnale veelgi. Samas langes senine valitsuspartei, Koonderakond, juba 5 % peale, mis ei ennustanud neile ei valimispäevaks, ei kaugemaks tulevikuks ei miskit rõõmustavat.

Toetus erakondadele 1999. a. jaanuaris:
Reformierakond 15 %
Keskerakond 15 %
Isamaaliit 9 %
Maarahva Erakond 9%
Mõõdukad 8 %
Koonderakond 5 %
(Postimees, 15. veebruar 1999)

Valimistejärgselt moodustus 1999. a. märtsis kolmikliit ja selgelt vastandus neile vaid Eesti Keskerakond, kujutades endast kindlat alternatiivi. See peegeldus ka järgnevas toetuses, mis
2000. a. märtsis nägi välja nii:

Keskerakond 26 %
Isamaaliit 17 %
Mõõdukad 16 %
Reformierakond 10 %
Rahvaliit 7 %
Pensionäride ja Perede Erakond 5 %
Koonderakond 3 %
(Eesti Päevaleht, 4. aprill 2000)

Ka terve viimase aasta jooksul ei ole toetus Eesti Keskerakonnale langenud. Valitseva kolmikliidu sees - vastavalt küll skandaalidele ja vigadele - vahetavad osapooled kohti nagu tuntud Krõlovi valmis.

Toetus erakondadele 2001. a. märtsis:
Keskerakond 23 %
Mõõdukad 16 %
Reformierakond 12 %
Isamaaliit 9 %
Rahvaliit 3 %
Koonderakond 2 %
(Eesti Päevaleht, 31. märts 2001)

On selge, et pikaajaline ja püsiv toetus erakonnale on alus, millest saab vaid edasi minna ja mis on garantiiks edaspidisele toetuse kasvule.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)