Nädala juubilar JÜRI ULUOTS 125

Jüri Uluots sündis 13. jaanuaril 1890 Läänemaal Kirbla vallas. Sarnaselt paljude toonaste vaimselt edasi pürgivate eestlastega omandas ta kõrghariduse Peterburi ülikoolis, kus 1910–1918 õigusteadust õppis ning Rooma õiguse ja tsiviilõiguse alal stipendiaadina töötas.

 „Uluots polnud mitte üksikute juriidiliste teoreemide või varempüstitatud doktriinide vang. Olles oma juriidilis-teoreetilise väljakoolituse saanud kuulsas Peterburis mitte vähem kuulsate juristide nagu professor Petražitsi, professor Grimmi jt. juhendamisel, oli ta hiljem oma juriidilisi vaateid edasi arendanud kontaktis õigusliku praksise ja tegeliku eluga. Ta oli juristina enam loogik ja empiirik, kui kuiv dogmaatik,“ on kirjutanud Tartu Ülikoolis ja mitmetes välismaa ülikoolides (Uppsala, Cornwell, Istanbul, Toronto jt) töötanud õigusteadlane Richard Ränk, kes sündis 1914. a Jõgeval ja suri 1973. a USA-s Los Angelese lähedal. Tema kirjaread leiab „Eesti mõttelugude“ sarjas 2004. aastal ilmunud raamatust „Jüri Uluots. Seaduse sünd“.

 Jüri Uluotsa teaduslik tegevus oli pikalt seotud Tartu Ülikooliga. 1920–1924 oli Rooma õiguse dotsent, 1925 sai professoriks, oli ka prorektor ja õigusteaduskonna dekaan. Tema töö Eestimaa õiguse ajaloo ja agraarajaloo alal kestis kuni 1944. aastani. Tunnustatud teadlasele kuulus 3000-köiteline õigusteaduslik raamatukogu.

 Erakondlikult kuulus Jüri Uluots Põllumeestekogudesse. 1919–1920 toimetas ta selle erakonna häälekandjat, päevalehte „Kaja“.

1937–1938 oli Jüri Uluots „Postimehe“ peatoimetaja. Estonian WorldReview on sellega seoses kirjutanud, et Tartu Kirjandusmuuseumis säilitakse järgnevatele põlvkondadele fotot, kus keerulistel aegadel Jaan Tõnissonilt toimetuse üle võtnud professor Jüri Uluots on „Postimehe“ toimetuse töötajate keskel. Eriti intrigeerivaks teeb selle päevapildi olnuga kursis olejatele asjaolu, et kindlasti mitte peatoimetaja jaoks märkamata ei istu kogu see seltskond nii, et endise peatoimetaja Jaan Tõnissoni portree troonib seinal kõrgel kohal.

 1920–1926 ja 1929–1932 kuulus Jüri Uluots Riigikogusse. 1937 oli ta Rahvuskogu esimese koja esimees ja 1938–1939 Riigivolikogu esimees, 1937–1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. Pärast Nõukogude Liiduga baaside lepingu allakirjutamist oli ta 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 Eesti Vabariigi peaminister. Pärast seda, juba Nõukogude okupatsiooni oludes, langesid Uluotsale, kui silmas pidada Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidavust, ka Vabariigi Presidendi ülesanded.

Ainsana oma valitsuskabineti koosseisust suutis Jüri Uluots vältida arreteerimist okupatsioonivõimu poolt. 1941. aastal püüdis ta ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi valitsust, kuid see kavatsus ebaõnnestus, kuna uus okupant Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Iseseisvuse taastamiseks võimaluste otsimine jätkus. 20. aprillil 1944 kutsus Uluots kui Vabariigi Presidendi kohusetäitja kokku Valimiskogu ja oli selle juhataja. Sama aasta 18. septembril, olles raskelt haigestunud maovähki, nimetas ta ametisse Otto Tiefi valitsuse. Paar päeva hiljem lahkus Uluots Rootsi, kus 9. jaanuaril 1945 suri enne 55-aastaseks saamist. Surivoodil pani ta kirja järgmised sõnad: „Läbi raskemate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.“

 Eesti rahva osast poliitilises ja ajaloolises kontekstis on Jüri Uluots kirjutanud: „Eesti rahvas oma sotsiaalpoliitilise ideoloogia ürgseima põhijoone tõttu ei saaks ka tulevikus teisiti elada kui põhiliselt rahulik inimhõim teiste rahvaste peres, mitte tungides teiste rahvaste ruumi ega tahtes teiste tungimist oma ruumi. Sellisena oleks ta väärtuslik liige rahus elavate rahvaste peres nii Euroopa kui ka kogu maailma raamides.“

 31. mail 2008 toodi Rootsist Eestisse Jüri Uluotsa ja tema pereliikmete põrmud, mis samal aastal Kirbla kalmistule maeti. Hauaplatsi kujundas aga juba 1980. aastal tema vennapoeg Ülo Uluots (1930–1997), kes tollal töötas Palivere ehitusmaterjalitehase direktorina, Eesti taasvabanemise ajal 1990–1992 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja 1992. a Tiit Vähi valitsuse kaitseminister.

 2011. aastal loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde Jüri Uluotsa mälestusfond. Mullu aprillis toonane välisminister Urmas Paet andis Tartu Ülikoolile üle Jüri Uluotsale kuulunud mälestusesemed, sealhulgas 1938. aasta veebruaris annetatud Valgetähe I klassi teenetemärgi.

JAAN LUKAS

Jaga |