Maksumaksja unenägu

JÜRI KADAK,      06. veebruar 2002




Pärast seda, kui Mõmmi mõmin ja õllelõhn Toompealt hajub, võiks sealt loota asjalikku töökorraldust, kus osataks järjestada riigi prioriteete.

Noorele kaitseministrile soovitan hakatuseks konsulteerida demograafide ja meedikutega, et saada selgust, kui palju on meil kuue-seitsme aasta pärast ajateenijaid, ning fikseerida vajadus varustuse ja kasarmukohtade järgi. Need näitajad on riigikaitse planeerimise alus. Sellest sõltub ka teenistuses olevate ohvitseride arv.

Ajateenistus kuue kuu pikkuseks

Oleks minu teha, tõhustaksin sõduri baaskursust ja kaaluksin ajateenistuse ratsionaalsemat kasutust, nii et selle kestvus ei ületaks kuut kuud. Kokkuhoid võimaldaks suurendada kutseliste sõdurite kontingenti ja täiustada nende ettevalmistust. Tugev kaitseväeline skelett võimaldab kriisi korral alati kutsuda teenistusse riigikaitseks vajaliku arvu mehi, kui selleks on valmis korralik infrastruktuur.
Täna toimub NATO liikmesriikides üleminek kutselisele sõjaväele. Sama otsuse on teinud Venemaa. Kvantiteet vahetub kvaliteediga. Kas meie hakkame tulevikus nõrga tervise ja viletsa väljaõppega eesti ajateenijaid või reserviste saatma lahingusse proffide vastu? Aeg oleks mõelda, millised sõjalised erialad täita ajateenijate ja millised kutseliste sõduritega.

Eesti ohvitserid ei kuulu ühiskonna eliiti

Midagi on sügavalt viltu, kui politsei, piirivalvuri, kaitseväelase jmt haridust piiratakse kutsekõrgharidusega. Just nimelt niisuguseks on aga kujundatud Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õpeasutus. Samas vahutatakse uue ühiskonna eliidi kujundamisest, mille musternäiteks oleks Eesti ohvitser.
Kaitseväe põhiline ülesanne seisnebki kvaliteetsel väljaõppel ja lahinguvalmidusel - nende kavade väljatöötamise põhiraskus langeb aga ministeeriumile.
Kuid kuidas kavatseb minister tagada vägede lahinguvalmidusse viimist, hargnemist maastikule ja mobilisatsiooni, kui tänase vastase kallaletungi tempo ületab tunduvalt lahinguvalmidusse viimise kiiruse? Venemaa sõjalises doktriinis on hästi lahti kirjutatud, mida teha vastase lahinguvalmiduse ja mobilisatsiooni halvamiseks. See, mis täna on doktriinis kirjutatud, realiseeriti praktikas juba 1939. a septembris. Kas meie aga jäämegi kaitseväe arendamisel 60 aasta taguse sõja organisatsioonilisele, taktikalisele ja tehnilisele tasandile?
Kuidas härra minister koos kaitseväe juhtkonnaga kavatseb tõrjuda võimaliku vastase aeromobiilset sõjalist ründeoperatsiooni? Ilmselt küsitakse meilt ka lähiajal, milline on Eesti panus NATO sõjalise organisatsiooni tugevdamiseks, sest ega NATO pole sotsiaalhoolekande organisatsioon.

Tähtsustuvad madala intensiivsusega operatsioonid

Juba 1999. a NATO uues sõjalises doktriinis viidati madala intensiivsusega sõjaliste- ning mittesõjaliste operatsioonide osakaalu suurenemisele maailmas. See tähendab kõikide sõjaväeliste, sõjaväestatud ja tsiviilstruktuuride koostööd, tihedamat integratsiooni, vastastikust tunnustamist ja võrdväärsust. Nende operatsioonide osatähtsus ja roll tõusis tunduvalt pärast 11. septembrit.
Maksumaksja küsib jälle, millal Eesti kaitse- ja siseminister istuvad ühe laua taha ja kooskõlastavad mitte ainult paberil, vaid tegelikkuses ühised jõupingutused nii riigikaitses kui siseriiklike kriiside likvideerimisel? See välistaks paroodiad, kus metsatulekahjudele kokkuaetud nii side- kui tagalapataljoni sõdurid sibaks ringi veeämbri ja kustutusluuaga, selmet tagada tulekahjude ja muude kriiside likvideerimist kaitseväe tagala- ja sidetehnikaga.
Jõustruktuuride parema ja vasaku käe omavahelise koostöö paralüüs on, et samal ajal kui Politsei- ja Päästeameti peadirektorid kauplevad ministrilt raha side- ja logistikavahendite muretsemiseks, tolmub, kõduneb ning roostetab teise ametkonna kommunikatsiooni- ja logistikaressurss kõigi oma telklinnakute, väliköökide, laatsarettide ja muu taolisega oma hoiukohtades.

Kas meie hakkame tulevikus nõrga tervise ja viletsa väljaõppega eesti ajateenijaid või reserviste saatma lahingusse proffide vastu? Aeg oleks mõelda sellele, millised sõjalised erialad täita ajateenijate ja millised kutseliste sõduritega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)