Euroopa Liitu toetavad rikkad ja haritud kolmikliidu valijad

HANNES RUMM,      22. august 2001




Juunis vastas 972 Eesti elanikku ES Turu-uuringute küsimustele, mille eesmärk oli selgitada välja suhtumine Euroopa Liiduga ühinemisse.
Küsimusele "kui järgmisel nädalal toimuks referendum EL-iga ühinemise otsustamiseks, siis kuidas te isiklikult hääletaksite?" vastas pooldavalt 27% ning vastu oli 24%. 49% pole veel oma otsust teinud. (Otsustamata jätnute rohkus on seletatav sellega, et küsitlus matkis tegelikku valimisolukorda, polnud võimalik vastata "pigem poolt" või "pigem vastu" nagu Emori küsitluses, mida igas kuus avaldab Postimees.)
Küsitlustulemusi analüüsinud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) direktor Raivo Vetik tõi välja neli põhjust, mis mõjutavad inimeste meelsust.

Miks ollakse liitumise poolt või vastu?

Esiteks on EL maine päris hea, vaid 14% väitis, et nende muljed EL tegevusest ja eesmärkidest on halvad. Samuti on isegi EL-iga liitumise vastased valdavalt seda meelt, et liitumine mõjuks hästi näiteks elanikkonna majanduslikule heaolule ja sotsiaalsele kaitstusele. "Tädi Maalile ei ole vaja enam selgitada, et EL on Eestile kasulik, sest ta teab seda isegi," järeldab Vetik.
Samas näitas semantiline analüüs, et Eesti elanike jaoks iseloomustavad EL mainet kõige tugevamalt sõnad "kiire", "arenev" ja "võõras". Võõristuse põhjuseks peab Vetik metropoli ja ääremaa vastuolu. "Ühelt poolt otsib perifeeria metropoli heakskiitu, kuid teiselt poolt on perifeeriatunne aluseks ka vastuseisule," väidab Vetik.

Teiseks mõjutab inimeste suhtumist EL-i see, kui palju nad sellest teavad. Küsitluses paluti vastata viiele näiliselt lihtsale küsimusele nagu "kus asub Euroopa Komisjon?" (Brüssel), "mitu liikmesriiki kuulub EL-i?" (15) jne. Kahjuks oskas vaid iga viies nimetada liikmesriikide õige arvu ning vaid 47% teadis, et EL peakorter asub Brüsselis. Võrdluseks, juba 30 aastat EL-i astumise poolt ja vastu vaielnud Norras teadis 55% vastajatest liikmesriikide arvu ning koguni 93% Euroopa Komisjoni asukohta. Samas näitasid Eesti küsitlustulemused selgesti, et mida "teadjam" vastaja, seda rohkem toetab ta EL-iga liitumist ja vastupidi.
Kolmandaks mõjutab inimeste hoiakuid nende positsioon ühiskonnas. Kõige rohkem on EL-i vastaseid pensionäride seas, ka töötud ja kodused kalduvad pigem olema liitumise vastu. "Lühidalt on EL-i vastane kõige tõenäolisemalt vaene, vanemaealine, väheharitud ja maal elav inimene. Niisiis inimene, kel on põhjust oma eluga praeguses ühiskonnas mitte rahul olla," tõdeb Vetik. Samas on politoloogide väitel Eestis nagu mujalgi Euroopas liitumise toetajate arv suurem just jõukamate, nooremate, kõrgharidusega ning suuremates linnades (Tallinn, Tartu) elavate inimeste seas.

Kes ei usalda oma riiki, ei usalda ka Euroopa Liitu

Neljandaks mõjutab inimeste hoiakuid oluliselt nende usaldus poliitikute ja riigi suhtes. Uuringus küsiti vastanute usaldust 13 ühiskondliku institutsiooni suhtes (valitsus, riigikogu, politsei, õiguskantsler jne). Küsitlus kinnitas oletust, millega Eesti avalikus diskussioonis on palju spekuleeritud - usaldus poliitikute ja riiklike institutsioonide vastu on tugevas seoses suhtumisega EL-i.
Sarnast seost on täheldatud ka EL liikmesriikides, kus oma valitsusega rahulolevad inimesed suhtuvad EL-i tunduvalt paremini kui need, kes pole rahul võimuloleva valitsusega. Uuringust selgus, et Eestis on kõikide institutsioonide puhul usaldus kõige kõrgem EL pooldajate ning kõige madalam euroskeptikute hulgas, kusjuures neutraalselt EL-i suhtuvad paigutusid nende kahe grupi vahele. Kuigi selline seos oli ootuspärane, üllatas selle tugevus ja kehtimine kõigi institutsioonide suhtes.
Usaldus Riigikogu vastu osutus vaid pisut kõrgemaks valitsuse omast, ning sedagi vaid EL-i pooldavalt suhtuvate grupis. Endiselt on erand ühiskondlikke institutsioone vaevava madala usalduse taustal president. Ka ajakirjanduse vastu, mis on EL-i küsimustes kõige tähtsamaks infoallikaks, oldi üsna skeptilised: ajakirjandust usaldas 42 % küsitletuist, ei usaldanud aga 48 %. Euroskeptikud usaldavad ajakirjandust keskmisest märksa vähem.
Üldine suhtumine poliitikasse kandub üle eurointegratsiooni - paljud ei looda midagi positiivset mitte mingitelt poliitilistelt institutsioonidelt, sealhulgas EL-ilt.

Eurohoiakud erakondade toetajate kaupa

Kõige rohkem EL-i vastaseid on nende inimeste seas, kes ei toeta ühtegi erakonda - aga neid on peaaegu kolmandik. Seega, keskeltläbi üks kolmandik rahvast on poliitikas pettunud, mis kahtlemata avaldab mõju ka nende hoiakutele EL-i suhtes. Oluline on ka valijate passiivsuse seos euroreferendumiga - toetajatest läheks valima üle 80%, vastastest aga vaid 60% ringis.
Keskerakonna toetus on EL-i pooldajate hulgas suurim (19,7%), järgnevad Isamaaliit ja Reformierakond. Mõõdukad jäävad aga kolmest eelmisest maha juba märgatavalt, saades küsitluse põhjal 10,3% toetajate häältest. Rahvaliit saaks 5,2% EL-i toetajate häältest.
Mõnevõrra erinevad on EL-i vastaste eelistused, jäädes siiski piisavalt sarnaseks, et säiliks sama erakondade järjestus. Keskerakonnal on EL-i toetajatega võrreldes "ei ütlejate" hulgas oluliselt suurem populaarsus ning nende hulgas teeniks see 28% rahvahääletusele minejate häältest. Kaugele jäävad maha Isamaaliit (9,4%) ja Reformierakond (7,6%), Mõõdukad (6,8%) ning Rahvaliit (6,6%).
"Pole otsustanud" grupis on suurim "mitte ühegi erakonna poolt" hääletada soovivate eestimaalaste arv - pea 40%. Nendest hääletaksid Keskerakonna poolt 17,5%, seejärel tulevad Reformierakond (10,2%) ning Isamaaliit (8,3%). Mõõdukad saaksid 6,5%. Rahvaliit jääks selles grupis 4,2% peale.
Analüüsides toetust erinevatele erakondadele ning EL-ile võib märgata seost "ei EL-ile" ja "pole otsustanud" gruppide vahel.
EL-i pooldavad küsitletud soosiksid rohkem praegust kolmikliitu. Võrreldes poolt ja vastu gruppe saab öelda, et võimuliidu erakondi toetatakse pea kaks korda enam EL-i soosijate kui vastaste hulgas, samas kui Keskerakonna toetus on kümne protsendipunkti võrra EL-i pooldajate hulgas madalam kui EL-ile "ei" ütlejate hulgas.

Valitsuse pärast liidu vastu

Sotsioloogide hinnangul on üks oluline põhjus, miks paljud valijad on EL-iga liitumise vastu, nende suur rahulolematus valitsuse tegevusega. Kuna muud moodust valitsuse tegevuse vastu protesteerimiseks pole, suunatakse näiteks Eesti Raudtee erastamisprotsessist põhjustatud äng valitsuse ühe olulisema välispoliitilise eesmärgi vastu. Selliseid "protestijaid", mitte põhimõttelisi eurovastaseid, peaks olema eelkõige Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajate seas. Rahvaliidu toetajad jagunevad aga pea võrdselt nii pooldajate kui vastaste vahel.
Siit tekib küsimus, kuidas käituksid EL-i vastu olevad Keskerakonna valijad olukorras, kus nende lemmikpartei oleks valitsuses? Hiljuti avaldas Kesknädal lugejakirja, kus kirjutaja arvates võiks EL-i minna küll, kuid kindlasti mitte Mart Laari valitsuse juhtimisel. Kui praeguste Keskerakonda pooldavate ja EL-i vastu olevate valijate seas on selline mõtteviis valdav, siis võib eeldada, et just keskerakondlased nuhtlevad kolmikliidu muid patte Euroopa Liiduga liitumise kaela.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)